Lauri Mälksoo

eesti õigusteadlane ja akadeemik

Lauri Mälksoo (sündinud 28. jaanuaril 1975) on eesti õigusteadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2013).

Lauri Mälksoo esinemas Balti keti 30. aastapäeval Vabaduse väljakul
Foto: Ave Maria Mõistlik, 23. august 2019

Haridus ja töökohadRedigeeri

Lauri Mälksoo lõpetas 1998. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. 1999. aastal sai ta USAs Georgetowni Ülikoolist magistrikraadi, 2002. aastal kaitses Berliini Humboldti Ülikoolis doktorikraadi õigusteaduse alal (summa cum laude) tööga "Illegal Annexation and State Continuity: the Case of the Incorporation of the Baltic States by the USSR. A Study of the Tension between Normativity and Power in International Law". Dissertatsiooni eest sai ta 2003. aastal Berliini Humboldti Ülikooli õigusteaduskonna "Raamatukogu Sõprade Klubi" eriauhinna.[1]

Aastail 1995–1996 oli ta vahetusüliõpilane Göttingeni ülikooli õigusteaduskonnas, 2004–2005 oli ta Hauseri uurimisstipendiumiga New Yorgi Ülikooli õigusteaduskonnas, 2006–2007 tegi uurimistööd Tōkyō Ülikooli õigusteaduskonnas.[1]

Aastail 1997–2003 töötas Mälksoo Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas uurimisassistendi ja rahvusvahelise õiguse lepingulise õppejõuna, 2003–2005 lektorina, 2005–2009 dotsendina. Alates 1. septembrist 2009 on ta Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor.[1]

Aastail 1999–2001 oli ta Eesti Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni nõunik, 2002–2013 töötas osalise koormusega ka õiguskantsleri nõunikuna, 2006–2012 Eesti Vabariigi presidendi mõttekoja liige, 2008–2016 Euroopa Rahvusvahelise Õiguse Ühingu tegevjuhatuse liige, 2010–2013 Avatud Eesti Fondi nõukogu liige ja 2011–2013 Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse nõukogu esimees.[1] Lauri Mälksoo on Ameerika Rahvusvahelise Õiguse Ühingu liige (1998-), Saksa Rahvusvahelise Õiguse Ühingu liige (2013-), Rahvusvahelise Õiguse Instituudi liige (2015-), Alalise Vahekohtu liige (2016-), Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjoni liige (2021-).[1]

Detsembris 2012 valiti ta Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse esimeheks.

2013. aasta detsembris valiti Mälksoo Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Temast sai nii esimene õigusteadlasest akadeemik pärast 1946. aastal valitud Juhan Vaabelit kui ka Eesti kõigi aegade noorim akadeemik.[2] Ta kuulub akadeemias humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda.

TeadustööRedigeeri

Oma doktoritööga (ilmunud 2003 inglise keeles ja 2005 eesti keeles) põhistas ta õigusteaduslikult Eesti, Läti ja Leedu vabariikide riikliku järjepidevuse (kontinuiteedi) rahvusvahelis-õigusliku nõude vaatamata Nõukogude okupatsioonile ja annektsioonile. Ta on tegelenud Nõukogude perioodil Eestis toimepandud okupatsioonivõimude massikuritegude rahvusvahelis-õigusliku kvalifitseerimisega. Avaldanud seisukohti Eesti suveräänsuse ja EL-i föderaliseerumise, riigipiiri jm Eesti riiklust puudutavates küsimustes. Ta on järk-järgult laiendanud oma uurimisvaldkonda rahvusvahelisest õigusest ka teistesse avaliku õiguse valdkondadesse, eriti Eesti riigiõigusesse ja EL-i õigusesse.

2007. aastal sai Mälksoo Eesti Teadusfondilt grandi Friedrich Martensi pärandi uurimiseks aastatel 2007–2008.

2009. aastal sai ta esimesena Eestis maineka Euroopa Uuringute Nõukogu (ERC) teadusgrandi, mille "eesmärgiks on uurida, milline mõju on Vene Föderatsiooni üha mitteliberaalsemal valitsusel rahvusvahelise õiguse doktriinile ja selle kohaldamisele" [3]

TunnustusRedigeeri

RaamatudRedigeeri

  • "Illegal annexation and state continuity: the case of the incorporation of the Baltic States by the USSR: a study of the tension between normativity and power in international law". Leiden; Boston: Brill, 2003.
    • Eestikeelne väljaanne: "Nõukogude anneksioon ja riigi järjepidevus: Eesti, Läti ja Leedu staatus rahvusvahelises õiguses 1940. a. – 1991. a. ja pärast 1991. a: uurimus pingest normatiivsuse ja võimu vahel rahvusvahelises õiguses". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005.
  • "Rahvusvaheline õigus Eestis: ajalugu ja poliitika". Tallinn: Juura, 2008.
  • "Russian approaches to international law". Oxford: Oxford University Press, 2015.
    • Eestikeelne väljaanne: "Venemaa käsitused rahvusvahelisest õigusest". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Lauri Mälksoo Eesti Teadusinfosüsteemis  
  2. http://uudised.err.ee/index.php?06292538
  3. TÜ teadlane sai 8 miljoni kroonise grandi
  4. "Riikliku preemia pikaajalise teadus- ja arendustöö eest pälvisid Gennadi Vainikko ja Enn Tõugu" ERR, 10. veebruar 2017
  5. Jaak Järv (vastutav toimetaja), Anne Pöitel (2018). Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat XXIII (50) (PDF). Tallinn: Eesti teaduste akadeemia. Lk 18.

VälislingidRedigeeri