Kaarli puiestee

Kaarli puiestee on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Tõnismäe ja Vanalinna asumis.

Tänav koosneb kahest osast (üks kummagi sõidusuuna jaoks), nende vahel on Kaarli kirik ja haljasala. Kaarli puiestee esplanaad on osa Tallinna vanalinna ümbritsevast ringpuiesteest. Kaarli puiestee esplanaad rajati 19. sajandi algul kaherealisena. Kui valmis Kaarli kirik, laiendati puiestee neljarealiseks esplanaadiks ning piiritleti väliskülgedelt madala raudaiaga. 1912. aastal ja hiljem on puid istutatud ka puiestee kahele välisküljele, nii et Kaarli puiestee kujunes kohati kuuerealiseks.

Tallinna üldplaneeringuga on Harjumäe, Harjuoru, Kaarli pst ja Tõnismäe haljaku maa-ala planeeritud metsade, parkide ja looduslike haljasalade ning puhkeotstarbeliste objektidega aladeks, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks; Jaani ja Kaarli kiriku ning Harjuoru võimla osas ühiskondlike ja puhkeehitiste alaks ning Vabaduse väljaku osas liiklusalaks, samuti suuremate parklate alaks.

2007. aasta vaade Roosikrantsi tänava ristmikult Kaarli kiriku poole, Roosikrantsi tänav 2 hoone eest

Ajalugu

Väljavõte Tallinna 1889. aasta kaardist

Vaade üle Kaarli puiestee Heinaturu suunas (1900 paiku)

Algselt kandis puiestee Harjuvärava puiestee (saksa keeles Schmiedenpforten-Promenade) nimetust.

19. sajandil ja 20. sajandi alguses, rajamise ajal kutsuti seda Uus puiesteeks (saksa keeles Neue Promenade), puiestee põhjapoolse haru nimi oli Kaevu tänav (Brunnenstraße, Колодезная ул.). 1923. aastal nimetati Peetri puiestee Kaarli puiesteeks.

Kaarli puiestee suunaga Vabaduse väljaku poole (Karlstrasse), 20. sajandi algus

Vaade Vabaduse platsilt Kaarli puiesteele, 1930/1940

Mitmerealine puiestee rajati tänavale arvatavasti koos Kaarli kiriku valmimisega 1870. aastal.

Alates 29. aprillist 1941 kandis Karl Marxi puiestee nime.

Aastatel 1950–1989 kandis puiestee Aleksandr Suvorovi puiestee nime.

1992. aastal rajati puiestee ja Vabaduse väljaku poolsesse otsa jalakäijate tunnel.

2024. aastal avastati Kaarli puiestee 1 ees, ehitustöödel Püha Barbara kalmistu massihaud, tõenäoliselt 17. sajandi lõpust või 18. sajandi algusest

Hoonestus

Kaarli puiestee haljasala

Kaarli puiestee kohvik

Kaarli puiestee algab Vabaduse väljakult ja puiesteega piirneb Tallinna vanalinna pool Harjumägi. Hoonestus on säilinud Tõnismäe-poolsel serval ning Toompea tänava ja Toompuiestee ristmikul.

1948. aastal valmisid Harjuorus Suvorovi puiestee ääres Eesti NSV Ametiühingute Spordiseltsi Kalev tenniseväljakud ja klubihoone. Kaarli puiestee 2 asusid spordiseltsi Kalev viis tenniseväljakut, tribüün ja kohvikupaviljon. Kaarli puiestee 2a asus parkla. Kaarli puiestee 2b asub parkla.

Kaarli pst teljel asub 2004. aastal püstitatud Vabaduse kell, tähistamaks Eesti Vabariigi taasiseseisvumist 1991. aasta augustis.

Kaarli pst 3 kortermaja äriruumidega. Hoones tegutseb Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Tallinna esindus ja Tartu Ülikooli Eraõiguse instituut Tallinnas. Kaarli pst 3 majas tegutses aastail 1944–1999 Tallinna Riiklik Konservatoorium ning 1961–1969 Tallinna Muusikakeskkool.

Kaarli pst 4 ja 4b kinnistud on hoonestamata.

Kaarli pst 5/7 (1933)

Kaarli pst 5/7 asub 1933–1934 ehitatud neljakorruseline korterelamu, arhitekt Robert Natus, omanik Oskar Lõvi. Hoone ühes korteris elas Eesti NSV ajal tuntud ooperilaulja Georg Ots, kelle auks on püstitatud peasissekäigu kohale laulja graniidist bareljeef.

Kaarli pst 8 asub 2004. aastal ehitatud kaheksakorruseline korterelamu, äripindadega. Arhitektid Jüri Okas ja Marika Lõoke.

Kaarli pst 10 / Toompuiestee 4 asub Unimed Kaarli hambakliiniku hoone.

Kaarli pst 11 asub 1957. aastal ehitatud kuuekorruseline korterelamu. Kaarli puiestee ja Tõnismäe tänava nurgal asus kuni teise maailmasõjani, Rudolf Knüpfferi projekteeritud algselt Eestimaa rüütelkonna maanõunik Arthur von zur Mühleni ja hiljem Raeapteegi omaniku Carl Rudolf Lehberti ja tekstiiliärimees Reinhold Toferi elamu.

Kaarli pst 13 kinnistul asus enne teisaldamist Pronkssõduri monument. Tallinna Kaarli kiriku aadress on Toompea tänav 10.