Ava peamenüü

Tõnismäe

asum Tallinnas

Tõnismäe on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Vanalinna, Kassisaba, Uue Maailma ja Tatari asumiga. Tõnismäe asumi pindala on 0,22 km2.[1]

Tõnismäe

Tõnismäe Tallinna ja Kesklinna raamis

Pindala: 0,22 [1] km²
Elanikke: 1460 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 44′ E
Tõnismäe asumi kaart

Tõnismäe asum on saanud nime Lääne-Eesti viljakushaldja Tõnni järgi, kelle nimi tuleneb omakorda püha Antoniuse nimest. Enne reformatsiooni oli Eestis mitmeid Antioniuse kabeleid, millest üks asus Tõnismäel. Eri aegadel on Tõnismäge kutsutud ka Antoniuse mäeks, Veskimäeks ja Riia mäeks.[2]

ElanikkondRedigeeri

Aasta Arvestuslik rahvaarv[3][4][1]
2017 1460
2016 1429
2015 1391
2014 1404
2013 1280
2012 1241
2011 1210

2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68aastased 10–19%. Eestlasi oli asumi elanikest 50–79% .[5]

Olulisemad objektidRedigeeri

Tõnismäel asuvad Saksamaa, Läti ja Prantsusmaa suursaatkonnad.[2] Asumisse jäävad Ida-Tallinna Keskhaigla Tõnismäe polikliinik ja Eesti Keele Instituut. Tõnismäel asuvad Tuvi park ja Tõnismäe haljak.

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusedRedigeeri

Kohaliku omavalitsuse asutustest asuvad Tõnismäel Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Ettevõtlusamet ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Riigiasutustest jäävad asumi piiresse Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium.

Haridus ja kultuurRedigeeri

Tõnismäel asub mitu kooli: Tallinna Prantsuse Lütseum, Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna kolledž, Tartu Ülikooli Õigusinstituut ja Tallinna Tõnismäe Reaalkool. Asumi territooriumile jäävad Eesti Rahvusraamatukogu, VAT teater ja Vene teater.

Tõnismäe asumi tänavadRedigeeri

GaleriiRedigeeri

AjaluguRedigeeri

Kõige vanemad kirjalikud andmed Tõnismäe kohta pärinevad 1348. aastast, mil Tallinna raad andis ordule Toompeast lõuna ja lääne pool asunud territooriumi. Rootsiaegsetelt plaanidelt võib näha, et asumis oli väljakujunenud tänavavõrgustik. Asumi peatänavaks oli Tõnismägi, mille ääres oli ka väike turuplats. Seal lähedal asus kiviaiaga piiratud ala, kus lihunikud said osta kokku loomi, mis olid turule toodud.[2]

Roosikrantsi tänava alguses Kaarli kiriku nurgal asus Barbara kabel, mida on esimest korda mainitud 1341. aastal. See kabel lammutati 1535. aastal, kuid sinna juurde kuulunud kalmistut kasutati matmiseks edasi. Viimased matused sellel kalmistul toimusid aastatel 1710–1712.[2]

Tõnismäe oli kuni 1870. aastani Toompea eeslinn, kus kehtis maaõigus. Tõnismäe eeslinn põletati maha Vene-Liivi sõja käigus ning uuesti Tallinna piiramise ajal 1710. aastal. Rootsi ajal elas Tõnismäel rohkesti käsitöölisi ja rootsi sõjaväelasi.[2]

Tõnismäel oli 19. sajandi alguseks tihe hoonestus ning sinna oli rajatud ka kaks suvemõisa (Friedheim ja Köningsthal). Sama sajandi teisel poolel hakati uuendama Põhjasõja-järgset hoonestust.[2]

1904. aastal rajati Tõnismäele Greiffenhageni haigla (Roosikrantsi 2), milles hakati Eestis esimesena tegema röntgenläbivalgustust ja röntgenravi. Asumis tegutses aastatel 1977–1994 Seppo kliinik.[2]

Oma märgi jättis Tõnismäele Pätsi-aegne 1930. aastate teise poole hoogne linnaruumi arendamine, millega võeti suund ehitada Tallinn esinduslikuks pealinnaks. Roosikrantsi-Hariduse tänava ja Pärnu maantee vaheline kvartal Tõnismäel oli üks väheseid, mis esindustraditsionalismi vaimus kompaktselt välja suudeti ehitada.[viide?]

1993. aastal valmis Tõnismäel Eesti Rahvusraamatukogu hoone, millel on 8 korrust (2 maa all).[2]

GaleriiRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn. 
  3. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
  4. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
  5. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38

VälislingidRedigeeri