Kultuur ja Elu

Kultuur ja Elu (kuni 1959. aastani Kultuuritöötaja) on Eesti ajakiri, mis ilmub aastast 1958.

Kultuur ja Elu

Tüüp nädalaleht
Omanik Markleis OÜ
Peatoimetaja Friedrich Issak
Sirje Endre (1984–1993)
Jüri Leesment
Tea Kurvits (2003–)
Asutatud 1958
Keel Eesti
Toimetus Tallinn

Nõukogude Venemaa okupatsiooni ajal oli Kultuur ja Elu Eesti NSV Kultuuriministeeriumi ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu 1958. aastal asutatud kuukiri, mis käsitleb kultuurielu ja -lugu, kultuuriasutuste ja tuntud näitlejate tegevust, avaldab mälestusi ning lugejate kirju. Kultuur ja Elu avaldas muu hulgas lühinäidendeid, ajakirjas ilmus pikka aega fotokunsti rubriik. Aastal 1971 oli ajakirja tiraaž 30 000.[1],

1980. aastatel avaldas Kultuur ja Elu rahvusliku kallakuga kultuurikirjutisi (autoriteks Mart Laar, Sulev Valner, Kalle Muuli, Jüri Leesment jt) ja lisapoognatena KE Raamatukogu sarjas mitmeid kultuurilooliselt tähtsaid kordustrükke Teise maailmasõja eel Eesti Vabariigis ilmunud originaalteostest ja tõlgetest (mh Oswald Spengleri "Õhtumaa allakäik", Oskar Looritsa "Eestluse elujõud" ja Artur Adsoni "Lahkumine").

Eesti Vabariigi taastamisele eelnenud laulva revolutsiooni ajal hakkasid ajakirjas ilmuma ajakajalised poliitilised kirjutised ning varem keelatud mälestused Nõukogude režiimi toimepandud küüditamistest ja teistest inimsusvastastest kuritegudest.[2]

Alates 1990. aastatest on Kultuur ja Elu rahvusliku suunitlusega ajakiri, mille põhiteemad on Nõukogude režiimi kuriteod ning Nõukogude-vastane vabadusvõitlus. Ajapikku on sisu põhirõhk nihkunud militaarajaloole, kitsamalt Teisele maailmasõjale ja eestlaste rollile Saksa sõjaväes, kajastades seda eelkõige vabaduse eest peetud võitlusena Nõukogude Liidu vastu.

2009. aasta seisuga annab ajakirja välja Markleis OÜ.


ViitedRedigeeri

  1. Eesti Entsüklopeedia 5. köide, Tallinn, Kirjastus "Valgus" 1990, lk. 204
  2. Tea Kurvits Palju õnne, Kultuur ja Elu! Estonian World Review, 23. jaanuar 2009

VälislingidRedigeeri