Suvemõis

Suvemõis (Höfchen) oli 16. sajandil levima hakanud omandivorm, mille käigus omandati linna lähipiirkonnas krundid koos elamute, aedade ja majandushoonetega. Neid kasutati suveperioodil, sellest ka aedade, tiikide jms suur osakaal ning üldiselt elamute sobimatus aastaringseks elamiseks.

Cederhilmi suvemõisa peahoone, Kristiine linnaosa, Endla 61, Tallinn

Suvemõisate rajamine hoogustus 18. sajandil ja eriti 19. sajandi algul, 19/20. sajandi vahetusel asus ümber Tallinna juba mitukümmend suvemõisa.

Mitmes algselt põhiliselt suvel kasutatud suvemõisas hakkas 19. sajandil kujunema ka tööstusettevõtteid. Nii näiteks peeti Löwenruh's ja Wittenhofis kõrtsi, Gernetis ja Wittenhofis oli kümblusasutus, Charlottenthalis aga toodeti liimi ja lakke.

Valik suvemõisuRedigeeri

  Pikemalt artiklis Suvemõisate loend
 
Suvemõisad 1876. aasta Tallinna saksakeelsel linnaplaanil. Joachimsthal, Fahrenholz, Löwenruh, Charlottenthal, Schwarzenbeck, Plankenthal, Wittenhof, Seewald, Estonia, Louisenthal

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Saaga TLA.238.1.35:61
  2. Puithoone (endine suvemõis) kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 29.10.2020)

VälislingidRedigeeri

KirjandusRedigeeri