Clementinenthali suvemõis
Clementinenthali suvemõis oli 19. sajandi I poolel baltisaksasest kaupmehe ja töösturi Arnold Georg Eggersi rajatud suvemõis Narva maantee ja Kuristiku tänava ristmiku piirkonnas. Suvemõisa peahoone asub tänapäeva Joa tänava ääres. Suvemõis nimetati Eggersi abikaasa Clementine järgi Clementinenthaliks.
1840. aastal valmis ka mõisa kõrvalhoone ja härrastemaja. 1840 valmis mõisa valduses moodne Georg Eggersi Klauseri tüüpi lubjapõletusahi, mille varemed (Narva maantee 126) on tunnistatud ehitismälestiseks[1], mis töötas turbaküttega. G. Eggers sai Tallinna linnalt 30-aastasele rendile ka Sõjamäe (Ülemiste) rabasse Peterburi maantee lähistele rajatud turbakarjääri. Uuslinna sõjaväelinnaku lammutamise järel põletati hoonete paekivid lubjaks Georg Eggersi rajatud lubjaahjudes. Tegemist oli toonase Tallinna ühe kõige tuntuma lubjapõletustöökojaga. Hiljem on ahju peale kujundatud vaateplatvorm.
1880 liideti suvemõisaga valdustega seni eritingimuste alusel kasutada olnud Hundikuristiku piirkond, mille ehteks olev Hundikuristiku joastik piirab ka Clementinenthali suvemõisa aeda. 19. sajandi lõpus jagunes Clementinenthal mitmeks väikseks suvemõisaks või suvituskrundiks.
Viited muuda
- ↑ Georg Eggersi lubjaahju varemed, 19. saj. algus) kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 26.12.2020)
Välislingid muuda