Wittenhofi suvemõis

Wittenhofi suvemõis oli Tallinna suvemõis, mis tänapäeval jääb Endla, Keemia ja Välja tänava ning Mustamäe tee juurde.[1] (mõisahoone Endla tn 77[2])

Wittenhofi suvemõis (Wittenhof) 1876. aasta Tallinna linnaplaanil, Paldiski maantee (Strasse von Baltischport) ääres

Mõis kandis algul nime Meuslershof, mis oli nimetatud perekond Meusleri järgi. 1737 ostis mõisa, Suurgildi liige, Tallinna bürgermeister Jürgen Witte ja mõis nimetati Wittenhofiks.[1]

19. sajandi alguses omandas mõisa Bernhard Johann Meier ja mõisa nimeks sai nimeks Meiersdorf [3], seejärel omandas mõisa alampolkovnik N. Nejelev ja mõisahoones avati Cap de bonne Esperence’i (Hea Lootuse Neem) nimeline restoran[4]. N. Nejeloffi (Nejelev) omanduses sai Wittenfofi suvemõisast kümblusasutus, mille juurde kuulus restoran. Muuhulgas oli neis võimalik võtta ravi eesmärgil kuumi ja külmi merevanne.

Mõisahoone Endla tn 77

1842. aastal ostis endise Hea Lootuse Neeme koos selle juurde kuuluva maatükiga apteeker Ernst August Bienert. 1870ndatel aastatel lammutati mõisa ja restorani lehtlad ja paviljonid, säiliti üksnes mõisahoone ja selle abihooned.

1904. aastal ostis Albert Koba osaliselt säilinud hoonestusega Wittenhofi suvemõisa, tükeldas selle ja müüs kruntideks ning nii sai alguse Lilleküla asum.[5]

1913. aastal rajati sinna Pumpjansky ja Levini valutöökoda, veidi hiljem naha- ja saapavabrik Eestimaa, naha- ja jalatsitootmiskoondis Kommunaar ning Kommunaari ajal kohaldati suvemõisa hoone kortermajaks ja sinna paigutati elama Kommunaari töötajad. 21. sajandi alguses oli aladel tegutsev Polaria jalatsitööstus.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Tallinna entsüklopeedia. II köide N–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk 336
  2. Josef Kats, Wittenhofi mõisa Hea Lootus, Kristiine Leht, juuli 2014
  3. Josef Kats, Wittenhofi mõisa Hea Lootus, Kristiine Leht, juuli 2014
  4. Jaak Juske, Tallinna suvemõisate kadunud maailm, Jaak Juske blogi (vaadatud 15.10.2020)
  5. "Kristiine suvemõisad", Kristiine Leht nr 7(68), 22.06.2006