Paldiski maantee
 |
See artikkel räägib Tallinna tänavast, Keila tänava kohta vaata artiklit Paldiski maantee (Keila), maantee kohta vaata artiklit Tallinna–Paldiski maantee. |
Paldiski maantee on kohalik tee (tänav) Tallinnas.
Tänav on ajaloos kandnud mitut nime, peamiselt Paldiski nimemuutuste tõttu.
Tänav algab Toompuiesteelt (teisele poole suundub samas sihis Falgi tee) ja on kuni Tehnika tänavani ühesuunaline.
Algusosas on Paldiski maantee Põhja-Tallinna ja Kesklinna linnaosa piiriks, siis Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa piiriks, siis Põhja-Tallinna ja Haabersti linnaosa piiriks ning tänava lõpuosa asub Haabersti linnaosas.
Paldiski maantee ristub paremalt Suve tänavaga, vasakult Kevade, Koidu, Eha, Ao ja Loode tänavaga, vahetult enne raudteeviadukti Tehnika tänavaga, pärast viadukti paremalt Ristiku, vasakult Tulbi tänavaga ja paremalt Telliskivi tänavaga, ületab Tulika, Sõle ja Madara ristmiku, ristub vasakult Mooni, Lille, Maasika ja Mineraali tänavaga, ristub lõppeva Endla tänava ja ristmikult algavate Mustamäe tee ja Merimetsa teega, ristub vasakult Pirni, Põldmarja ja Humala tänavaga, paremalt Merelahe tee ja Lahepea tänavaga, vasakult Mustjõe, Nurkliku, Ojaveere, Piibelehe ja Looga tänavaga, paremalt Välgu tänavaga, vasakult Tuuleveski tänavaga, paremalt Vesiravila tänava, paremalt Vabaõhumuuseumi, Mõisapõllu tänavga ja ületab Rocca al Mare ringristmiku ehk Haabersti ringi. Haabersti asumis, Õismäel ristub Paldiski maantee paremalt Sõudebaasi teega, vasakult Õismäe ja Järveotsa teega, paremalt Järvekalda teega, vasakult Astangu tänavaga, paremalt Harku valla Karjääri teega ja vasakult Moonalao tänavga ning paremalt Harku valla Paemurru teega.
Tänav kattub Tallinna–Paldiski maanteega. Ühtlasi kattub tänav samanimelise aadressiobjektiga (liikluspind), mis erinevalt tänavast ulatub Tallinnast välja Hüüru külla.
Paldiski maantee ääres asus kuni 27. juunini 2017 Haabersti hõberemmelgas.
Hooneid ja rajatisiRedigeeri
- Toompuiestee 27, Park Inn by Radisson Meriton Tallinn[1]
- Paldiski maantee 3, City Hotel Tallinn, algselt insener Voldemar Lenderi projekteeritud ja 1911. aastal ehitatud Linnasaunaga elamu (nn. Tõnis[2] Saarmanni saun)[3]
- Paldiski maantee 11, 1896. aastal Nikolai Thamme projekteeritud nelja korteriga Jakob Krauti kivist üürimaja. Tüüpiline näide 19. sajandi lõpu üürimajast.
- Paldiski maantee 19, enne 1886. aastat ehitatud silmapaistev näide esinduslikust puitelamust 19. sajandi II poolest. Ainus puitelamu, mis Paldiski maantee piirkonna vanemast esinduslikust puithoonestusest on säilinud.
- Paldiski maantee 21 ja Loode tänava nurgal 5-korruseline Matilda maja
- Paldiski maantee 23, 1935. aastal Eduard Teinburki projekti alusel valminud, algne Anton Villbergi üürimaja.[4]
- Paldiski maantee 25 asus Keemiatehas Edasi
- Paldiski maantee 25a, asus kino Partisan
- Paldiski maantee 47, Päästeameti Põhja Päästekeskuse Lilleküla päästekomando (endine Pelgulinna tuletõrjedepoo hoone)
- Paldiski maantee 46b asus enne teist maailmasõda Eesti Baptisti Usuteaduse Seminari hoone
- Paldiski maantee 48A, Tallinna Linnatranspordi ASi Tallinna trollibusside Paldiski maantee depoo. Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsuse administratiivhoone ja söökla Troll valmisid 1973. aastal.
- Paldiski maantee 50, Tallinna Hipodroom
- Paldiski maantee 52, Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA Psühhiaatriakliinik ja endise Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Seltsi Seewaldi vaimuhaigla kultuurimälestisteks tunnistatud hoonekompleks.[6]
- Paldiski maantee 56, Merimetsa Selver
- Paldiski maantee 62, Lääne-Tallinna Keskhaigla Nakkuskliinik ja Nakkuskliiniku polikliinik
- Paldiski maantee 67, 3-koruseline kortermaja äriruumidega esimesel korrusel. Hoones asus Eesti NSV ajal Tallinna I Toidukaubastu kauplus Paldiski.[7]
- Paldiski maantee 68, Lääne-Tallinna Keskhaigla Meremeeste korpus
- Paldiski maantee 80, G4S Eesti peamaja
- Paldiski maantee 82, asusid NSV Liidu mereväe mereväelaod
- Paldiski maantee 82B, 82C, 82D uusehitised Mustjõe Kodu
- Paldiski maantee 94a asus Paldiski maantee turg
- Paldiski maantee 96a // Vabaõhumuuseumi tee 1, asus (1983–2015) Automi teenindusjaam. Arhitekt Ferdinand Mäll.
- Paldiski mnt 100, Honda automüügikeskus
- Paldiski maantee 102, Rocca al Mare kaubanduskeskus
- Paldiski maantee 104B, Saku Suurhall
- Ehitajate tee 150 // Paldiski maantee 145, Tallinna Loomaaed
- Paldiski mnt. 253 asus Riikliku Kinnipidamiskohtade Ameti tootmisbaas
Paldiski maantee 38, 38a
Paldiski maantee 45, 45a ja Sõle, Paldiski mnt, Tulika tänava ristmik
Tallinna Hipodroom, Paldiski maantee 50
Paldiski maantee 52-7, Seewaldi vaimuhaigla seltskondlik maja
Paldiski maantee 56, Merimetsa Selver
Paldiski maantee 80, G4S Eesti peamaja
Paldiski maantee 104B, Saku Suurhall
Paldiski maantee 145, Tallinna Loomaaia sissepääs ja piletikassa
.jpg)
.jpg)
.jpg)
AjaluguRedigeeri
Paldiski maanteest (Paldiski mnt 96, 96A, 98a) kahel pool paiknes Haabersti mõis. Haabersti linnamõisa moodustamise ajaks peetakse 17. sajandit. 1561. aastast on seda piirkonda nimetatud Habriseks. Seetõttu on arvatud, et Haabersti linnamõis eksisteeris juba 16. sajandi lõpul. Haabersti nime on esimest korda mainitud 1557. aastal.[8]
Haabersti mõisa maadel paiknes vähemalt kolm kõrtsi. Kõige lähemal Tallinnale oli Mustjõe kõrts, teine tuntud kõrtsihoone asus Paldiski maantee ja Rannamõisa tee nurgal ning kolmas, Untaugu kõrts, paiknes hoopis kõrvalisemal Kadaka teel, teisel pool Iisaku ehk Joosti oja, piirkonnas, kus Kadaka tee hargnes praeguse Vana-Mustamäe asumi poole.
Tänapäeva Mustjõe asumi alad kuulusid koos praeguse Kakumäe piirkonna, Tallinna loomaaia territooriumi, Õismäe idapoolse ala ja endise Kadaka külaga Haabersti linnamõisa koosseisu. 1688. aastal Samuel Waxelbergi koostatud Tallinna linnaplaanil asus hilisema Mustjõe suvemõisa kohal "Happels Hot'i" nimeline suvemõis, teisel pool Paldiski maanteed asus Schwartenbächi hoonestu. Juba keskajal asus Paldiski maantee ääres kõrtsihoone, sest kõrtsihooned asusid linnalähedastel aladel alati verstapostide juures. 1585. ja 1696. aastal on selle umbes poole adramaa suurune talu ja kõrtsikoha nimi olnud Swartle Bäck. 17. sajandi lõpul asus Mustjõe oja taga Alberti nime kandnud suvemõis Alberti Hoff (1689). 1808. aasta linnaplaanil nimetati Mustjõe kõrtsi Musteggi kartsma (ehk kõrts). 1817. aastast alates oli Mustjõe oja linnapiiriks. 18. sajandil rajas Paldiski maantee 82 piirkonnas Suure Gildi vanem Johan Christian Gernet Mustjõe suvemõisa (Schwarzenbeck). Suvemõis kandis omaniku nime järgi nime Gernet Höfchen. Johan Christian Gernetile kuulus ka Kalamajas suurim tellise- ja katusekivitehas. 1799. aastal rajas värvelmeister C. G. Metzke Gerneti suvemõisa riidevärvimise ja -trükkimise töökoja. 1809. aastal ostis Mustjõe suvemõisa arst Samuel Reinhold Winckler ja rajas sinna soojade ja külmade vannidega supelasutuse.[9] Kuna suur osa vanadest suvemõisatest polnud kaitse all, lammutati nõukogude ajal enamik suvemõisa ajaloolisi hooned.
Paldiski maantee Tallinnas on ajalooliselt olnud Baltiski uulits, Uus tn, Baltiski maantee, Haapsalu maantee; saksa keeles Baltischportsche Straße, Wittenhofstraße, Große Wittenhofsche Straße, Haberscher Weg, Habersche Heerstraße, Hapsalsche Straße, Rogerwiecksche Straße, Wieckscher Weg, Große Straße, Breite Straße, Neu-Gasse, der Katzenschwanz, ; rootsi keeles Nya gatan; vene keeles Балтийско-Портская ул., Виттенгофская ул.[10]
Praeguse Paldiski maantee ja Pirni tänava nurgal (Wittenhofi ja Baltischporti ristmikul) asus 19. sajandist Tallinna Suurgildi oldermann Bengt Fromhold Strohmile kuulunud Strohmi kõrtsi[11] (Strohmischer Krug). Kõrtsi juurest viis tee supelrannani, mida rahvas hakkas Stroomi rannaks kutsuma.
1898. aastal kinkis paruness Marie Girard de Soucanton Paldiski maantee ääres asunud Seewaldi suvemõisa Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Seltsile ning seal avati haigla 1903. aastal. Aastatel 1911–1945 kandis psühhiaatriakliinik ametlikult nime Närvi- ja Vaimuhaiguste Haigla Seewald.
1923. aastal alustati munakivisillutise rajamist Paldiski maanteele Mustjõe ja Harku järve vahelisel lõigul.
20. sajandi algul oli praeguse Tallinna Hipodroomi kõrval, Paldiski maanteest veidi eemal (Paldiski maantee 45)[12] tellisetööstus Baltika. Vabrik kuulus algselt AS-ile Jürgens ja Ko, Peeter Suure merekindluse ehituse ajal võttis Venemaa keisririigi valitsus 1914. aastal telliskivivabriku rendile, vabrik läks merekindluse ehitusosakonna kätte ja kogu toodang kindluse ehitusele. Tehas paiknes Kopli poolt Tondi kasarmute juurde suunduva Peeter Suure merekindluse kindlusraudtee kõrval. Lille ja Sõle tänava vahel oli sellel raudteel ka vahejaam Baltika. Tehases valmistatud kividest on ehitatud kõik Tondi kasarmud, punased kasarmud Kopli tee ääres jpm.[13]
1939. aastal nimetati Baltiski maantee, Tallinna linnavolikogu poolt[14] Haapsalu maanteeks (tänava end. nimi).
Pärast teist maailmasõda tegutses Paldiski mnt 25 artell Terasmööbel ja Metall, mis valmistas peamiselt raudvoodeid sõjaväele, haiglatele ja puhkekodudele.[15]
ViitedRedigeeri
- ↑ Park Inn by Radisson Meriton Hotell Tallinn
- ↑ Kuidas eesti ärimehed sakslastelt Tallinna üle võtsid, www.aripaev.ee, 26. märts 2004
- ↑ Linnasaunaga elamu (nn. Saarmanni saun), Paldiski mnt. 3, 1903. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.12.2020)
- ↑ Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned. Tallinn 2020, lk 37
- ↑ 8189 Paldiski maantee raudteeviadukt, 1926. a. kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ 8510 Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus Paldiski mnt. 52/4, 1909. a. kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ Erastatavate toidukaupluste nimekiri, Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k
- ↑ Kalmer Mäeorg. "Kus lõppeb ajalooline Tallinn?" Postimees 26. märts 2018.
- ↑ Robert Nerman, Ekskursioon iidsesse Mustjõe asumisse, epl.delfi.ee, 24.04.2003
- ↑ Paldiski maantee, EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut, Eesti kohanimed (vaadatud 20.07.2021)
- ↑ Josef Kats, RAEHÄRRA STROHM JA TEMA TRAHTER, Kristiine Leht, nr. 7, 26 juuli 2013
- ↑ Baltiski maant nr. 45, telliskiviwabrik, Päewaleht, nr. 240, 20 oktoober 1910
- ↑ Robert Nerman, Baltika tellistest ehitatud majad on tänaseni hea tervise juures, epl.delfi.ee, 06.05.2004
- ↑ Rida Tallinna tänavaid ümberristimisele, Päewaleht, nr. 110, 23 aprill 1939
- ↑ Robert Nerman, Lilleküla artellidest sirgusid hilisemad linna suurettevõtted, www.postimees.ee, 29. august 2008
