Paldiski maantee

tänav Tallinnas
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Tallinna tänavast, Keila tänava kohta vaata artiklit Paldiski maantee (Keila), maantee kohta vaata Tallinna–Paldiski maantee.

Paldiski maantee on kohalik tee (tänav) Tallinnas.

Kaart
Vaade Paldiski maantee algusest Toompeale
Paldiski maantee Haaberstis

Tänav on ajaloos kandnud mitut nime, peamiselt Paldiski nimemuutuste tõttu.

Tänav algab Toompuiesteelt (teisele poole suundub samas sihis Falgi tee) ja on kuni Tehnika tänavani ühesuunaline.

Algusosas on Paldiski maantee Põhja-Tallinna ja Kesklinna linnaosa piiriks, siis Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa piiriks, siis Põhja-Tallinna ja Haabersti linnaosa piiriks ning tänava lõpuosa asub Haabersti linnaosas.

Paldiski maantee ristub paremalt Suve tänavaga, vasakult Kevade, Koidu, Eha, Ao ja Loode tänavaga, vahetult enne raudteeviadukti Tehnika tänavaga, pärast viadukti paremalt Ristiku, vasakult Tulbi tänavaga ja paremalt Telliskivi tänavaga, ületab Tulika, Sõle ja Madara ristmiku, ristub vasakult Mooni, Lille, Maasika ja Mineraali tänavaga, ristub lõppeva Endla tänava ja ristmikult algavate Mustamäe tee ja Merimetsa teega, ristub vasakult Pirni, Põldmarja ja Humala tänavaga, paremalt Merelahe tee ja Lahepea tänavaga, vasakult Mustjõe, Nurkliku, Ojaveere, Piibelehe ja Looga tänavaga, paremalt Välgu tänavaga, vasakult Tuuleveski tänavaga, paremalt Vesiravila tänava, paremalt Vabaõhumuuseumi, Mõisapõllu teega ja ületab Rocca al Mare ringristmiku ehk Haabersti ringi. Haabersti asumis, Õismäel ristub Paldiski maantee paremalt Sõudebaasi teega, vasakult Õismäe ja Järveotsa teega, paremalt Järvekalda teega, vasakult Astangu tänavaga, paremalt Karjääri tee ja vasakult Moonalao teega, paremalt Paemurru teega.

Tänav kattub Tallinna–Paldiski maanteega. Ühtlasi kattub tänav samanimelise aadressiobjektiga (liikluspind), mis erinevalt tänavast ulatub Tallinnast välja Hüüru külla.

Paldiski maantee ääres asus kuni 27. juunini 2017 Haabersti hõberemmelgas.

Paldiski maantee Kopli lahe ääres. Maanteest vasakul asuvad Mustjõe asum, Veskimetsa ratsakeskus ja Tallinna loomaaed

Hooneid ja rajatisiRedigeeri

Paldiski maantee raudteeviadukt[5]

GaleriiRedigeeri

AjaluguRedigeeri

Paldiski maanteest (Paldiski mnt 96, 96A, 98a) kahel pool paiknes Haabersti mõis. Haabersti linnamõisa moodustamise ajaks peetakse 17. sajandit. 1561. aastast on seda piirkonda nimetatud "Habris". Seetõttu on arvatud, et Haabersti linnamõis eksisteeris juba 16. sajandi lõpul. Haabersti nime märgiti esimest korda 1557. aastal[7]

Haabersti mõisa maadel paiknes vähemalt kolm kõrtsi, kõige lähemal Tallinnale oli Mustjõe kõrts, teine tuntud kõrtsihoone asus Paldiski maantee ja Rannamõisa tee nurgal, ning kolmas, Untaugu kõrts, paiknes hoopis kõrvalisemal Kadaka teel, teisel pool Iisaku ehk Joosti oja, piirkonnas, kus Kadaka tee hargnes praeguse Vana-Mustamäe asumi poole.

 
Paldiski maantee 1876. aasta Tallinna linnaplaanil

Tänapäeva Mustjõe asumi alad kuulusid koos praeguse Kakumäe piirkonna, Tallinna loomaaia territooriumi, Õismäe idapoolse ala ja endise Kadaka külaga Haabersti linnamõisa koosseisu. 1688. aastal Samuel Waxelbergi poolt koostatud Tallinna linnaplaanil asus hilisema Mustjõe suvemõisa kohal “Happels Hot’i” nimeline suvemõis, teisel pool Paldiski maanteed asunud hoonestus kandis nime “Schwartenbäch”. Juba keskajal asus Paldiski maantee ääres kõrtsihoone, sest kõrtsihooned asusid linnalähedastel aladel alati verstapostide juures. 1585. kui ka 1696. aastal kandis see umbes poole adramaa suurune talu ja kõrtsikoht nimetust “Swartle Bäck”. 17. sajandi lõpul asus Mustjõe oja taga Alberti nime kandnud suvemõis “Alberti Hoff” (1689). 1808. aasta linnaplaanil nimetati Mustjõe kõrtsi “Musteggi kartsma (ehk kõrts)”. 1817. aastast alates oli Mustjõe oja linnapiiriks. 18. sajandil rajas Paldiski maantee 82 piirkonnas Suure Gildi vanem Johan Christian Gernet Mustjõe suvemõisa (Schwarzenbeck). Suvemõis kandis omaniku nime järgi ka nimetust “Gernet Höfchen”. Johan Christian Gernetile kuulus ka Kalamajas suurim tellise- ja katusekivitehas. 1799. aastal rajas värvelmeister C. G. Metzke, Gerneti suvemõisa riidevärvimise ja -trükkimise töökoja. 1809. aastal ostis Mustjõe suvemõisa arst Samuel Reinhold Winckler ja rajas sinna soojade ja külmade vannidega supelasutuse[8]. Kuna suur osa vanadest suvemõisatest polnud kaitse all, lammutati nõukogude ajal enamik suvemõisa ajaloolisi hooned.

Praeguse Paldiski maantee ja Pirni tänava nurgal (Wittenhofi ja Baltischporti ristmikul, ) asus 19. sajandist Tallinna Suurgildi oldermann Bengt Fromhold Strohmile kuulunud Strohmi kõrtsi[9] (Strohmischer Krug). Kõrtsi juurest viis tee supelrannani, mida rahvas hakkas Stroomi rannaks kutsuma.

1898. aastal kinkis paruness Marie Girard de Soucanton Paldiski maantee ääres asunud Seewaldi suvemõisa Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Seltsile ning seal avati haigla 1903. aastal. Aastatel 1911–1945 kandis psühhiaatriakliinik ametlikult nime Närvi- ja Vaimuhaiguste Haigla "Seewald".

1923. aastal alustati munakivisillutise rajamist Paldiski maanteele Mustjõe ja Harku järve vahelisel lõigul.

20. sajandi algul oli praeguse Tallinna Hipodroomi kõrval, Paldiski maanteest veidi eemal (Paldiski maantee 45[10]) tellisetööstus Baltika. Vabrik kuulus algselt AS-ile Jürgens ja Ko, Peeter Suure merekindluse ehituse ajal võttis Venemaa keisririigi valitsus 1914. aastal telliskivivabriku rendile, vabrik läks merekindluse ehitusosakonna kätte ja kogu toodang kindluse ehitusele. Tehas paiknes Kopli poolt Tondi kasarmute juurde suunduva Peeter Suure merekindluse kindlusraudtee kõrval. Lille ja Sõle tänava vahel oli sellel raudteel ka vahejaam “Baltika”. Tehases valmistatud kividest on ehitatud kõik Tondi kasarmud, punased kasarmud Kopli tee ääres jpm[11].

Pärast teist maailmasõda tegutses Paldiski mnt 25 artell Terasmööbel ja Metall, mis valmistas peamiselt raudvoodeid sõjaväele, haiglatele ja puhkekodudele[12].

ViitedRedigeeri

  1. Park Inn by Radisson Meriton Hotell Tallinn
  2. Kuidas eesti ärimehed sakslastelt Tallinna üle võtsid, www.aripaev.ee, 26. märts 2004
  3. Linnasaunaga elamu (nn. Saarmanni saun), Paldiski mnt. 3, 1903. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.12.2020)
  4. Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned. Tallinn 2020, lk 37
  5. 8189 Paldiski maantee raudteeviadukt, 1926. a. kultuurimälestiste riiklikus registris
  6. 8510 Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus Paldiski mnt. 52/4, 1909. a. kultuurimälestiste riiklikus registris
  7. Kalmer Mäeorg. "Kus lõppeb ajalooline Tallinn?" Postimees 26. märts 2018.
  8. Robert Nerman, Ekskursioon iidsesse Mustjõe asumisse, epl.delfi.ee, 24.04.2003
  9. Josef Kats, RAEHÄRRA STROHM JA TEMA TRAHTER, Kristiine Leht, nr. 7, 26 juuli 2013
  10. Baltiski maant nr. 45, telliskiviwabrik, Päewaleht, nr. 240, 20 oktoober 1910
  11. Robert Nerman, Baltika tellistest ehitatud majad on tänaseni hea tervise juures, epl.delfi.ee, 06.05.2004
  12. Robert Nerman, Lilleküla artellidest sirgusid hilisemad linna suurettevõtted, www.postimees.ee, 29. august 2008

VälislingidRedigeeri