Paldiski maantee

See artikkel räägib Tallinna tänavast, Keila tänava kohta vaata artiklit Paldiski maantee (Keila), maantee kohta vaata artiklit Tallinna–Paldiski maantee.

Paldiski maantee on kohalik tee (tänav) Tallinnas.

Kaart

Tänav on ajaloos kandnud mitut nime, peamiselt Paldiski nimemuutuste tõttu.

Tänav algab Toompuiesteelt (teisele poole suundub samas sihis Falgi tee) ja on kuni Tehnika tänavani ühesuunaline.

Algusosas on Paldiski maantee Põhja-Tallinna ja Kesklinna linnaosa piiriks, siis Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa piiriks, siis Põhja-Tallinna ja Haabersti linnaosa piiriks ning tänava lõpuosa asub Haabersti linnaosas.

Paldiski maantee ristub paremalt Suve tänavaga, vasakult Kevade, Koidu, Eha, Ao ja Loode tänavaga, vahetult enne raudteeviadukti Tehnika tänavaga, pärast viadukti paremalt Ristiku, vasakult Tulbi tänavaga ja paremalt Telliskivi tänavaga, ületab Tulika, Sõle ja Madara ristmiku, ristub vasakult Mooni, Lille, Maasika ja Mineraali tänavaga ning paremalt Hipodroomi ja Merimetsa teega, ristub lõppeva Endla tänava ja ristmikult algava Mustamäe teega, ristub vasakult Pirni ja Humala tänavaga, paremalt Merelahe tee ja Lahepea tänavaga, vasakult Mustjõe, Nurkliku, Ojaveere, Piibelehe ja Looga tänavaga, paremalt Välgu tänavaga, vasakult Tuuleveski tänavaga, paremalt Vesiravila tänava, paremalt Vabaõhumuuseumi tee, Mõisa tänava ja Mõisapõllu tänavga ning ületab Rocca al Mare ringristmiku ehk Haabersti ringi. Haabersti asumis Õismäel ristub Paldiski maantee paremalt Pikaliiva tänavaga, vasakult Järveotsa teega, paremalt Järvekalda teega, vasakult Kõrgepinge ja Astangu tänavaga ning paremalt Moonalao tänavga. Edasi külgneb tänav paremal Harku vallaga. Linnapiiril ristub Paldiski maantee vasakult Tähetorni tänavaga.

Tänav kattub Tallinna–Paldiski maanteega. Ühtlasi kattub tänav samanimelise aadressiobjektiga (liikluspind), mis erinevalt tänavast ulatub Tallinnast välja Hüüru külla.

Paldiski maantee ääres kasvas kuni 27. juunini 2017 Haabersti hõberemmelgas.

Ajalugu Redigeeri

Paldiski maanteest (Paldiski mnt 96, 96A, 98a) kahel pool paiknes Haabersti mõis. Haabersti linnamõisa moodustamise ajaks peetakse 17. sajandit. 1561. aastast on seda piirkonda nimetatud Habriseks. Seetõttu on arvatud, et Haabersti linnamõis oli olemas juba 16. sajandi lõpul. Haabersti nime on esimest korda mainitud 1557. aastal.^[1]

Haabersti mõisa maadel paiknes vähemalt kolm kõrtsi. Kõige lähemal Tallinnale oli Mustjõe kõrts, teine tuntud kõrtsihoone asus Paldiski maantee ja Rannamõisa tee nurgal ning kolmas, Untaugu kõrts, paiknes kõrvalisemal Kadaka teel, teisel pool Iisaku ehk Joosti oja, piirkonnas, kus Kadaka tee hargnes praeguse Vana-Mustamäe asumi poole.

Paldiski maantee 1876. aasta Tallinna linnaplaanil

Tänapäeva Mustjõe asumi alad kuulusid koos praeguse Kakumäe piirkonna, Tallinna loomaaia territooriumi, Õismäe idapoolse ala ja endise Kadaka külaga Haabersti linnamõisa koosseisu. 1688. aastal Samuel Waxelbergi koostatud Tallinna linnaplaanil asus hilisema Mustjõe suvemõisa kohal Happels Hot'i nimeline suvemõis, teisel pool Paldiski maanteed asus Schwartenbächi hoonestu. Juba keskajal asus Paldiski maantee ääres kõrtsihoone, sest kõrtsihooned asusid linnalähedastel aladel alati verstapostide juures. 1585. ja 1696. aastal on selle umbes poole adramaa suurune talu ja kõrtsikoha nimi olnud Swartle Bäck. 17. sajandi lõpul asus Mustjõe oja taga Alberti nime kandnud suvemõis Alberti Hoff (1689). 1808. aasta linnaplaanil nimetati Mustjõe kõrtsi Musteggi kartsma (ehk kõrts). 1817. aastast alates oli Mustjõe oja linnapiiriks. 18. sajandil rajas Paldiski maantee 82 piirkonnas Suure Gildi vanem Johan Christian Gernet Mustjõe suvemõisa (Schwarzenbeck). Suvemõis kandis omaniku nime järgi nime Gernet Höfchen. Johan Christian Gernetile kuulus ka Kalamajas suurim tellise- ja katusekivitehas. 1799. aastal rajas värvelmeister C. G. Metzke Gerneti suvemõisa riidevärvimise ja -trükkimise töökoja. 1809. aastal ostis Mustjõe suvemõisa arst Samuel Reinhold Winckler ja rajas sinna soojade ja külmade vannidega supelasutuse.^[2] Kuna suur osa vanadest suvemõisatest polnud kaitse all, lammutati nõukogude ajal enamik suvemõisa ajaloolisi hooned.

Piirkonna vanim hoonestus tekkis Haapsalu ja Paldiski suunalise maantee äärde, 18. sajandi keskpaigas Eestimaa kubermang u maamõõtjale Johann Heinrich Schmidtile kuulunud suvemõis.^[3] 1849. aastal omandas ta Paldiski maanteel nr. 48, 32.186 ruutsüllase krundi. Krundil asus maakõrts Hotel zum krummen Sandkom ja Die Laterne.^[4]

Paldiski maantee Tallinnas on ajalooliselt olnud Baltiski uulits, Uus tänav, Baltiski maantee, Haapsalu maantee; saksa keeles Baltischportsche Straße, Wittenhofstraße, Große Wittenhofsche Straße, Haberscher Weg, Habersche Heerstraße, Hapsalsche Straße, Rogerwiecksche Straße, Wieckscher Weg, Große Straße, Breite Straße, Neu-Gasse, der Katzenschwanz; rootsi keeles Nya gatan; vene keeles Балтийско-Портская ул., Виттенгофская ул.^[5]

Praeguse Paldiski maantee ja Pirni tänava nurgal (Wittenhofi ja Baltischporti ristmikul) asus 19. sajandist Tallinna Suurgildi oldermann Bengt Fromhold Strohmile kuulunud Strohmi kõrtsi^[6] (Strohmischer Krug). Kõrtsi juurest viis tee supelranda, mida rahvas hakkas Stroomi rannaks kutsuma.

1898. aastal kinkis paruness Marie Girard de Soucanton Paldiski maantee ääres asunud Seewaldi suvemõisa Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Seltsile ning seal avati haigla 1903. aastal. Aastatel 1911–1945 oli psühhiaatriakliiniku ametlik nimetus Närvi- ja Vaimuhaiguste Haigla Seewald.

1923. aastal alustati munakivisillutise rajamist Paldiski maanteele Mustjõe ja Harku järve vahelisel lõigul.

20. sajandi algul oli praeguse Tallinna Hipodroomi kõrval, Paldiski maanteest veidi eemal (Paldiski maantee 45)^[7] tellisetööstus Baltika. Vabrik kuulus algselt AS-ile Jürgens ja Ko, Peeter Suure merekindluse ehituse ajal võttis Venemaa keisririigi valitsus 1914. aastal telliskivivabriku rendile, vabrik läks merekindluse ehitusosakonna kätte ja kogu toodang kindluse ehitusele. Tehas paiknes Kopli poolt Tondi kasarmute juurde suunduva Peeter Suure merekindluse kindlusraudtee kõrval. Lille ja Sõle tänava vahel oli sellel raudteel ka vahejaam Baltika. Tehases valmistatud kividest on ehitatud kõik Tondi kasarmud, punased kasarmud Kopli tee ääres jpm.^[8]

Paldiski maantee 6 hoones tegutses Paldiski apteek^[9]

1939. aastal nimetati Baltiski maantee, Tallinna linnavolikogu poolt^[10] Haapsalu maanteeks (tänava end. nimi).

Pärast teist maailmasõda tegutses aadressil Paldiski mnt 25 artell Terasmööbel ja Metall, mis valmistas peamiselt metallkarkassiga voodeid sõjaväele, haiglatele ja puhkekodudele.^[11]

Hoonestus Redigeeri

Toompuiestee 23 // Paldiski maantee 1, Von Stackelberg Hotel Tallinn. 1874. aastal baltisaksa paruni Theophil von Stackelbergi^[12] linnaresidentsiks ehitatud hoone. Hoones on varem tegutsenud TTÜ Eesti Energeetika Instituut.
Paldiski maantee 3, City Hotel Tallinn, algselt insener Voldemar Lenderi projekteeritud ja 1911. aastal ehitatud Linnasaunaga elamu (nn Tõnis^[13] Saarmanni saun)^[14]. Eesti NSV ajal Teeninduskombinaadi "Kiir" saun nr. 7.
Toompuiestee 27 // Paldiski maantee 4, Park Inn by Radisson Meriton Tallinn^[15]
Paldiski maantee 9 // Koidu tänav 1 korterelamu^[16]
Paldiski maantee 11, 1896. aastal Nikolai Thamme projekteeritud nelja korteriga Jakob Krauti kivist üürimaja. Tüüpiline näide 19. sajandi lõpu üürimajast.
Paldiski maantee 15, kahekorruseline kivihoone. Hoones tegutses Eesti NSV ajal Tallinna I Toidukaubastu kaupluse Endla filiaalkauplus Eha^[17].
Paldiski maantee 19, enne 1886. aastat ehitatud silmapaistev näide esinduslikust puitelamust 19. sajandi II poolest. Ainus puitelamu, mis Paldiski maantee piirkonna vanemast esinduslikust puithoonestusest on säilinud.
Paldiski maantee 21 ja Loode tänava nurgal viiekorruseline Matilda maja
Paldiski maantee 23, 1935. aastal Eduard Teinburki projekti järgi valminud, algne Anton Villbergi üürimaja.^[18] Kinnistul asus 20. sajandi alguses II linna tütarlaste algkool.

Paldiski maantee raudteeviadukt^[19]

Paldiski maantee 25 asus Keemiatehas Edasi
Paldiski maantee 25a, asus kino Partisan
Paldiski maantee 37 on puidust maja , kus 31.mail 1996 tungis karu maja aknast sisse, rahmeldas ja laamendas. Kohale tulid Päästeametnikud, kes siis karu maha rahustasid ja metsa tagasi viisid.
Paldiski maantee 47, Päästeameti Põhja Päästekeskuse Lilleküla päästekomando (endine Pelgulinna tuletõrjedepoo hoone)
Paldiski maantee 46b asus enne teist maailmasõda Eesti Baptisti Usuteaduse Seminari hoone
Paldiski maantee 48A, Tallinna Linnatranspordi ASi Tallinna trollibusside Paldiski maantee depoo. Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsuse administratiivhoone ja söökla Troll valmisid 1973. aastal.
Paldiski maantee 50, Tallinna Hipodroom
Paldiski maantee 52, Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA Psühhiaatriakliinik ja endise Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Seltsi Seewaldi vaimuhaigla kultuurimälestisteks tunnistatud hoonekompleks.^[20] Eesti NSV ajal tegutses Paldiski maantee 52, Vabariiklik Tallinna Meditsiiniline Keskkool^[21].
Paldiski maantee 56, Merimetsa Selver
Paldiski maantee 62, Lääne-Tallinna Keskhaigla Nakkuskliinik ja Nakkuskliiniku polikliinik
Paldiski maantee 67, 3-koruseline kortermaja äriruumidega esimesel korrusel. Hoones asus Eesti NSV ajal Tallinna I Toidukaubastu kauplus Paldiski.^[22]
Paldiski maantee 68, Lääne-Tallinna Keskhaigla Meremeeste korpus
Paldiski maantee 77, algne Mustjõe kaupluse hoone
Paldiski maantee 80, G4S Eesti peamaja
Paldiski maantee 81, Terviseameti hoone
Paldiski maantee 82, asusid NSV Liidu mereväe mereväelaod
Paldiski maantee 82B, 82C, 82D uusehitised Mustjõe Kodu
Paldiski maantee 83, Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi hoone
Paldiski maantee 94a asus Paldiski maantee turg
Paldiski maantee 96a // Vabaõhumuuseumi tee 1, asus (1983–2015) Automi teenindusjaam. Arhitekt Ferdinand Mäll.
Paldiski maantee 98 Paldiski mnt Neste tankla
Paldiski maantee 100, Honda automüügikeskus
Paldiski maantee 102, Rocca al Mare kaubanduskeskus
Paldiski maantee 104B, Saku Suurhall
Paldiski maanteel asub Paldiski maanteed, Rannamõisa ja Ehitajate teed ühendav Haabersti ringristmik ning selle all jalakäijate tunnelid: Loomaaia ja Suurhalli jalakäijate tunnel.^[23]
Paldiski mnt 108a, K-rauta Haabersti keskus
Paldiski mnt 125 // Sirge tänav 4, viiekorruseline äripindadega korterelamu, Veskimetsa väikeelamurajoonis
Ehitajate tee 150 // Paldiski maantee 145, Tallinna Loomaaed
Paldiski mnt. 245 asub Tallinn-Harku aeroloogiajaam^[24].
Paldiski mnt. 253 asus Riikliku Kinnipidamiskohtade Ameti tootmisbaas