Gernet (vene keeles Гернет) on Pommerist Gollnowist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad suguvõsaliikmed Kanadas, Prantsusmaal ja Venemaal.

Gerneti suguvõsa aadlivapp

Ajalugu

muuda

Suguvõsa esivanemaks oli Gollnowi (Pommeris) bürgermeister Peter Gernet.

1761. a anti Vene keisririigi mereväes teeninud Karl Gottlieb Gernetile Saksa-Rooma keisri poolt[1] riigiaadliku tiitel ja vapp.

 
Axel von Gernet (1865–1920)

Suguvõsa liikmeid

muuda
 
Õigusteaduse doktor Mihhail Nikolajevitš Gernet (1874−1953)
 
Nadežda Nikolajevna Gernet (1877−1943) oli üks esimesi doktorikraadiga matemaatikuid Venemaal
 
Uuemõisa mõis

Gerneti suguvõsa mõisavaldused

muuda
 
Üksnurme mõis
  • Baieri:
    • Schloß Warth (XX sajandil)
  • Eestimaa:
    • Aadma (Ahdma) (1815−1821 pandi-, 1821−1882 pärusvaldus), Humala (Hummala) (1690−1730ndad, rendivaldus), Idavere (Itfer) (1797−1809 pandi-, 1809−1834 pärusvaldus), Illuka (Illuck) (1820−u 1825, pandivaldus), Kiideva (Kiwidepäh) (1839−? pandi-, ?−1896 pärusvaldus), Kostivere (Kostifer) (1843−1857), Kurtna (Kurtna) (1811−1820 pandi-, 1820−1843 pärusvaldus), Kõrvetaguse (Körwentack) (pärast 1787−1795, pandivaldus), Käesalu (Kaesal) (1759−1797), Lehola (Lehhola) (XVIII sajandi algus−1897), Luiste (Luist) (1804−1820 pandi-, 1820−1839 pärusvaldus), Metstaguse (Metztacken) (1912−1919), Mõraste (Fersenau) (1839−1841 pandi-, 1841−1870 pärusvaldus), Niitvälja (Escherode) (1867−1872, poolmõis), Ohtla (Ochtel) (1786−1820 pandi-, 1820−1833 pärusvaldus), Orjaku (Orjak) (1818−1821, pandivaldus), Paslepa (Paschlep) (1785−1786), Riidaku (Ridaka) (1861−1872), Salajõe (Sallajöggi) (1833−1879), Saunja (Saunja) (1844−1899, poolmõis), Seljaküla (Sellenküll) (1832−1879), Soompea (Somfer) (1820−u 1825, pandivaldus), Uuemõisa (Neuenhof) (1822−1876 pandi-, 1876−1899 pärusvaldus), Uuesalu (Neuhall) (1845−1870), Vaemla (Waimel) (1804−1808 pandi-, 1808−1882 pärusvaldus), Vana-Karjaküla (Alt-Hohenhof, tollal Karjaküll) (1756−1771), Vanamõisa (Wannamois) (1793−1796), Vilkla (Wilkilby) (1830−u 1840 pandi-, u 1840−1899 pärusvaldus), Ääsmäe (Essemäggi) (1797 juuli-august, pandivaldus), Üksnurme (Uxnurm) (1795−1807 pandi-, 1807−1846 pärusvaldus)
  • Liivimaa eesti distrikt:
    • Viljandi (Schloß Fellin) (1780ndad, pandivaldus)
  • Liivimaa läti distrikt:
    • Endzele (Henselshof) (1802−1818, pandivaldus)
  • Peterburi kubermang:
    • Aleksejevskoje (XIX sajandil)

Viited

muuda
  1. Reichsadelsdiplom für Karl Gottlieb Gernet, ausgestellt von Kaiser Franz I, d. d. Wien 1760 1. 10.
  2. Pitseri detailvaade
  3. Valdo Praust,Kostivere mõisa ajalugu
  4. Album Estonorum. Tallinn: Estländische Druckerei A.-G., 1939. Nr 432.

Kirjandus

muuda
  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 300.
  • Deutsches Geschlechterbuch. Genealogisches Handbuch Bürgerlicher Familien. Achtzehnter Band. Herausgegeben von Bernhard Koerner. Görlitz: Druck und Verlag von C. A. Starke, 1910. Lk 99−121 [1].
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 98−105 [2].
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd IV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1978. Lk 86−87.
  • Gernet, Axel von. Über die Herkunft der Familie von Gernet. − Jahrbuch für Genealogie, Heraldik, und Sphragistik 1903. Mitau: Gedruckt bei J. F. Steffenhagen und Sohn, 1905. Lk 97−99 [3].
  • Друкарев, Е. Г. Сергей Павлович Гернет (1859–1918), его предки и потомки в Петербурге. – Немцы в Санкт-Петербурге. Биографический аспект. XVIII–XX вв. Вып. 9. Санкт-Петербург: МАЭ РАН, 2015. Lk 309−320 [4].
  • Немцы России. Энциклопедия. Tом 1 (A–И). Председатель редакционной коллегии В. Карев. Москва: Издательство Общественная Академия наук российских немцев, 1999. Lk 541−542.

Välislingid

muuda