Uuemõisa mõis (Ridala)
Uuemõisa mõis (saksa keeles Neuenhof) oli rüütlimõis Läänemaal Ridala kihelkonnas. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Haapsalu linna territooriumile.
Ajalugu muuda
Uuemõisa mõisat on esmamainitud 1539. aastal, mil see kuulus Saare-Lääne piiskopile. 17. sajandil kuulus mõis De la Gardiedele. 1716. aastal kinkis Vene tsaar Peeter I mõisa Eestimaa kindralkuberner admiral Fjodor Apraksinile. 1734. aastal tagastas Venemaa keisrinna Anna Ivanovna Uuemõisa De la Gardie tehtud võlgade eest maanõunik Christoph Richteri pärijatele. 1789. aastal panditi 87 aastaks Uuemõisa koos Sutlepa ja Löwe karjamõisaga kammerhärra Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergile, 1796. aastal loovutas ta Uuemõisa pandi krahv Jakob Pontus Stenbockile. 1814. aastal loovutas maanõunik krahv Jakob Pontus Stenbock Uuemõisa pandi oma pojale Magnus Johann Stenbock-Fermorile. 1822. aastal omandas Uuemõisa pandiõiguse Karl Johann von Gernet, Gernetid valdasid mõisa kuni 1899. aastani, mil mõisa omandas koos Uuemõisaga Vilkla (494 tiinu) ja Saunja mõisamaaga doktor Hans von Wilcken. 1907. aastal omandas müisa Harry von Müller[1] ning 9. märtsil 1911 ostis Uuemõisa ja Vilkla mõisa 275 000 rublaga vürstinna Eugenie Šahhovskaja-Glebova-Strešneva (1841–1924), kes oli sõjaväelase ja riigitegelase vürst Mihhail Šahhovskoi-Glebov-Strešnevi abikaasa. Vürstinna jäi mõisa omanikuks 1919. aasta võõrandamiseni.
Mõisakompleks muuda
Uuemõisa mõisa kahekorruseline järelklassitsistlikus stiilis hoone valmis 1833. aastal.
1920. aastatel ehitati endine härrastemaja arhitekt Karl Burmani projekti järgi ümber. Hoonele lisati pikad ühekorruselised tiibhooned. Aastatel 1923–1932 tegutses ümberehitatud mõisakompleksis Läänemaa Õpetajate Seminar.[2]
1. augustist 1932 anti tühjaks jäänud mõis Haridusministeeriumilt üle Kaitseministeeriumile.[3]
Varemetesse jäänud hoone taastati 1980. aastatel.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Uuemõisa mõis (Ridala) |
Vaata ka muuda
Viited muuda
Välislingid muuda