Vana-Karjaküla mõis

"Karjaküla mõis" suunab siia. Vana-Karjaküla kõrvalmõisa kohta vaata artiklit Uue-Karjaküla mõis.

Vana-Karjaküla mõis, ka Karjaküla mõis[1] (saksa keeles Alt-Hohenhof) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas[2], tänapäeva Karjaküla aleviku lähedal[1] Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.

MõisaomanikudRedigeeri

Mõis moodustati 1600. aasta paiku Keila ordumõisa aladest ja esimene omanik oli Jacob Philipson. 1715. aastal anti Eestimaa kindralkubernerile (1719-1728) krahv Fjodor Matvejevitsh Apraksinile teenete eest Karjaküla ja Nienhof igaveseks pärusvalduseks.

1732. aastal ostis Karjaküla mõisa 1730.-1733. aastal Pärnus teenistuses olnud Peeter I ristipoeg Abram Hannibal[3] senaator Nikolai Fjodorovitsh Golovinilt. Hannibal asus mõisa elama 37-aastaselt pärast erruminekut 1733. aastal. Mõis kuulus enne seda Hannibali sõbrale admiral Ivan Golovinile, kes oli selle saanud 1723. aastal kingiks tsaar Peeter I-lt aastatepikkuse laevaehitustöö eest. Mõisa juurde kuulus 50 aakrit maad ja kümmekond pärisorja; hoone olnud väike teivastaraga männipuust kahe toaga ehitis. Hannibali istutatud suur viljapuuaed on tänapäeval veehoidla all.[4]

1747. aastal ostis Karjaküla mõisa Suure Gildi oldermanni Johann von Glehni lesk Catharina von Glehn (sünd Sendenhorst).

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Vana-Karjaküla ms, www.eki.ee
  2. Vana-Karjaküla mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  3. Vana-Karjaküla mõis kinnistute registris, Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
  4. Hugh Barnes (2008). Hannibal. Peterburi moorlane. Tallinn: Varrak. Lk 246-247. ISBN 978-9985-3-1777-8

VälislingidRedigeeri