Kostivere mõis

Kostivere mõis (saksa keeles Kostifer) oli mõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal.

Kostivere mõisa peahoone

Andmed Kostivere küla kohta pärinevad muinasajast, seda on mainitud Kostæueræ nime all Taani hindamisraamatus 1241. aastal. Varasemad teated Kostivere mõisa olemasolust pärinevad 1379. aastast, mil küla asukohas on mainitud juba mõisat (Costiuere) koos vesiveskiga.

Kostivere mõisa peahoone asub Kostivere alevikus Maardu–Raasiku riigitee ääres, Jõelähtme jõe kunstlikul saarekesel.

Kostivere mõisal olnud aja jooksul mitu omanikku. 15.-16. sajandil oli mõis valdavalt Pirita kloostri omandis. 18. sajandi keskpaiku kuulus mõis Breverni suguvõsa, kelle valitsemisaega langes ka mõisasüdamiku väljaehitamine 18. sajandi viimasel veerandil.

MõisahoonedRedigeeri

Kostivere mõisa peahoone[1] kahekorruseline paekivist ja madala plekist kelpkatusega varaklassitsitlik ehitis on valminud 1776. aastal. Peahoone esifassaadi kaunistavad kõrge kolmnurkfrontooniga keskrisaliit, mille viiluväljal von Brevernite ja Staël von Holsteinide stukkvapid.

Breverni suguvõsa valitsemise ajal ehitati mõisasüda välja (18. sajandi viimasel veerandil). Enne kivist peahoone ehitamist oli mõisa peahooneks kivivundamendiga ühekorruseline puithoone. Peahoonega samal ajal valmisid ka esiväljakut ümbritsevad majandushooned (tall-tõllakuur, teenijatemaja, ait), millele hiljem lisati kaugemal veel mitu majandushoonet (küünid, kelder, viinavabrik, moonakamaja, sepikoda, karjakastell). Mõisa peahoone põles 1905. aasta rahutuste käigus. Viimase mõisniku Alexander von Dehni ajal peahoone taastati.

Maja ümbritsesid vabakujunduslik park ja majandushooned.

1920. aastatel muudeti Kostivere riigimõisaks ning 1941. aastal Kostivere sovhoosiks, mille keskuseks mõisa peahoone oli kuni Kostivere sovhoosi likvideerimiseni.

GaleriiRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Ruila mõisa peahoone kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 15.09.2020)

VälislingidRedigeeri