Ava peamenüü

Vanamõisa mõis (Kirbla)

AjaluguRedigeeri

Keskajal kuulus ala Lääneranna naistsistertslaste nunnakloostrile. Mõis loodi 17. sajandil ja oli kogu Rootsi aja vältel Oxenstiernade valduses. Pärast Põhjasõda oli mõisal palju omanikke: De la Gardied, Derfeldenid, Huened ja paljud teised. Aastast 1830 kuulus mõis Julie Clodt von Jürgensburgile (sündinud Rehbinder). 1851. aastal läks mõis Budbergide omandusse. 1919. aastal mõis võõrandati.

Mõisakompleks ja selle viimased omanikudRedigeeri

Mõisakompleks ehitati 19. sajandi algul. Mõisa peahoone oli väga pikk ühekorruseline klassitsistlik kiviehitis. Selle ees kahel pool suurt auringi paiknesid kaaristuga ait ja tall-tõllakuur. Ülejäänud kõrvalhooned paiknesid nende vahetus läheduses. Kirblast viis Vanamõisa 4 km pikkune tee, mis vahetult enne mõisa auringi ületas seitsme kaarega kivisilla.

1905. aasta ülestõusu ajal, 16. detsembri varahommikul 1905 sõitsid mässajad Vanamõisa hoovi, punased lindid ümber käevarre, ja avastasid mõisa peahoone eest hobusaaniga noore paruni Otto von Budberg-Bönninghauseni, kes tahtis just mõisast lahkuda. Ta vangistati ja tema peal kasutati kehalist karistamist ja vaimset mõnitamist, sidudes ta saani kõrvale nööri otsa ja lastes tal mõne aja järgi lohisedes piinelda. Mõis süüdati ja seal lõhuti nii palju mööblit, kui kiiruga suudeti, sest mässajad ja röövlid suundusid edasi oma röövretke jätkama. Mõisa peahoone pandi põlema. Kuna aga tollane mõisa omanik parun Otto von Budberg-Bönninghausen oli oma talupoegade ja teenijarahva seas lugupeetud ja heas kirjas, siis mõisarahvas kustutas esimese tulekahju. Parun Otto von Budberg oli ise sel ajal Peterburis ja kohtus Tsarskoje Selos Venemaa suurvürstiga. Suurvürsti juures audientsil viibis ta palvega tuua Eestimaale kasakarügement (mustsadalased), et karistada mässajaid ja lõpetada rahutused, mille olid algatanud sotsiaaldemokraatidest riigipöörajad ja enamjaolt 16-25-aastastest meestest koosnevad mässavad lööksalgad. Tollane mõisa omanik Otto von Budberg-Bönninghausen tapeti 17. veebruaril 1907 57 aasta vanuselt päev enne oma 58. sünnipäeva. Mõrv toimus kella 12 ja 13 vahel Teenuse metsavahel umbes 4 versta kaugusel Vigala mõisast Risti suunas, kui parun oli teel Vigala mõisast Risti rongijaama. Eri andmetel võttis paruni ja tema koka Jaani mõrvamisest osa 5-6 sotsiaaldemokraatliku lendsalga löökrühma liiget. Kogu mõrva organiseerimisest võttis osa ja läks kohtu alla 19 inimest. Paruni abikaasa Elisabeth von Budberg (Dellinghausen) lahkus elama Tallinna ja paruni lapsed ei olnud huvitatud mõisa taastamisest, nii et selleks enam raha ei eraldatud ja põletatud hoone varemed jäid taastamata. Hoonest on vähe järel, selle keskosa on täiesti hävinud. Algses ilus on alles vaid kaartega kivisild. Paljud kõrvalhooned on tugevalt ümber ehitatud, osa on hävinud, osa on varemeis.

Mõisa kalmistuRedigeeri

Kalmistu jääb Vanamõisa mõisa südamest linnulennult 1,3 km kaugusele lääne-edelasse. Algselt viis mõisast sinna kivisilla lääneotsast hargnenud tee, kuid hilisemad maaparandustööd on selle otsetee kaotanud.

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri