Viljandi mõis

See artikkel on rüütlimõisast; kirikumõisa kohta vaata Viljandi kirikumõis

Viljandi mõis (saksa keeles Schloß Fellin) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal.^[1] Nüüdisajal jääb mõis Viljandi maakonda Viljandi linna.^[1]

Mõisa kohal oli varem Viljandi linnus.^[1]

1860. aastal ostis Viljandi mõisa parun August Paul Adolph von Ungern-Sternberg, kes oli Liivimaa maanõunik, ülemkirikueestseisja Tartu-Võru kreisis, Aadlipreilide Stifti kuraator Viljandis ja aastast 1874 Viljandi Maagümnaasiumi Koolikolleegiumi president. Ungern-Sternbergide Viljandiga seotud haru pärines Rootsi riigi vabahärradest, parunite Ungern-Sternbergide aadlisuguvõsa pärines Erastvere mõisast Kanepi kihelkonnast.

Pärast Viljandi mõisa ostmist eraldas August Paul Adolph oma maadest krundi, tollase saksa Jaani kiriku, mida saksa kirikuks nimetati, kõrvale Pauluse eesti kirikumaakoguduse kiriku ehitamiseks. Fellini mõisa hakkas juhtima August Paul Adolphi poeg Oswald Paul Conrad Constantin von Ungern-Sternberg. Viljandi lossi ja Tusti mõisa omanik, Liivimaa maanõunik, Rüütelkonna mõisate direktor, Viljandi Pauluse koguduse kirikueestseisja parun Oswald Paul Conrad Constantin von Ungern-Sternberg, suri 1907. aastal ja maeti perekonnakalmistule Viljandi lossi vastas.

Viljandi viimase mõisaomaniku vabahärra Oswald von Ungern-Sternbergi ainus poeg Heinrich (Heinz) Oswald Paul Richard von Ungern-Sternberg liitus 20. novembril 1918 formeeriti Viljandi baltisakslastest kodumaakaitse salgaga – Felliner Heimatschutz, mis peagi liideti Tartu samasuguse salgaga ja hiljem Balti pataljoniga. Heinrich Ungern-Sternberg, Viljandi mõisa pärija, teenis Balti pataljonis ajavahemikus 1. detsember 1918 – 25. juuli 1919.

Mõisa viimased omanikud enne 1919. aasta mõisate võõrandamist olid Ungern-Sternbergid.^[1]

Kuigi mõisad 1919. aasta maareformiga võõrandati, jäeti enamik Viljandi mõisa hooneid (välja arvatud uus häärber) ja linnalähedane saeveski Ungern-Sternbergi perekonnale. 1919. aastal riigistas Eesti Vabariik Viljandi mõisa, selle maad liideti Viljandi linnaga ning mõisa häärber („Uus loss”) läks riigi kasutusse. Vabadussõjas Balti pataljoni ridades võitlemise eest oli Heinrich Oswald Paul Richard von Ungern-Sternberg saanud ühtlasi Viljandi vallas Tusti karjamõisa südame, kus oli ka saeveski. Linnas, Mõisa tee 12 (tänapäeval Hariduse tänav 12) oli Ungern-Sternbergil veel õllevabrik ja Heinz Ungern-Sternbergi lennukitehas, kus ehitati purilennukeid. Viljandi lennuväljal korraldas lennukitehas lennukursusi^[2]. Lisaks kuulus neile busse ehitanud ettevõtte, mis tootis 50 bussi. Viljandi Ungern-Sternbergid, sealhulgas Heinz Oswald Paul Richard, siirdusid Saksamaale juba ümberasujate seas 1939. aastal.

Mõisahoone muuda

Mõisa ühekorruseline barokne puidust peahoone ehitati valmis 1749. aastal.^[1] Vana peahoone lammutati^[3] 1938. aastal^[4], selle kohal asub praegu Johan Laidoneri ratsamonument. Mõisa 1880. aastal ehitatud teine peahoone (arhitekt Friedrich Ferdinand Modi) on säilinud tänapäevani.^[1] Mõisa aidas tegutseb Eesti Pärimusmuusika Keskus.

Viljandi mõisahoone, 2021

Pärast mõisate võõrandamist asus mõisa kivist peahoones 1923. aastast aktsiisivalitsus ning Viljandi maakonna riigimaade ülem. 1934. aastast tegutses mõisas Eesti politsei Viljandi-Pärnu prefektuur ja Nõukogude perioodil Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi ja Eesti NSV Siseministeeriumi kontor ning hiljem Viljandi rajooni RSN TK SAO. Taasiseseisvunud Eestis asus mõisas Viljandi Politseiprefektuur kuni 1998. aastani, mil hoone läks erakätesse.^[5] Mõisahoone omanik on alates 2018. aastast Viktor Siilats. Tänapäeval asub hoones spaahotell Schloss Fellin, restoran Schloß ja raamatukohvik Novell.^[2]

Mõis taastati kunagise omaniku Alexandrine von Ungern-Sternbergi memuaaride käsikirja alusel. Mõisa algsed ja praegused lühtrid on pärit Veneetsiast Murano klaasivabrikust. Mõisa seintel on reprod maalidest, mis olid üleval ka mõisa viimaste omanikest parunite ajal.^[2]

Vaata ka muuda

Viited muuda

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 Viljandi mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 23.12.2015)
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 Jaanus Hämarsoo (4. juuni 2022). "Parunite järeltulija kiitis Viktor Siilatsi tööd Viljandi mõisaga: ta on suure südamega mees". Kroonika (ajakiri). Originaali arhiivikoopia seisuga 4. juuni 2022. Vaadatud 4. juunil 2022.
↑ Prof. S. Karling uuris Wiljandi wana-lossi, Postimees (1886-1944), nr. 284, 20 oktoober 1937
↑ ""Vana loss" In memoriam" (PDF). Sakala. 30.11.1938. Lk 5. Vaadatud 03.08.2018. Wiljandi "wana lossi" elupäevad on juba loetud. Lammutamistöö kestab, "loss" on juba üsna madalaks jäänud ja kaob varsti jäädawalt.
↑ Haav, M. 2020. Kaua oodatud ehitus algab. Mõisast saab hotell. Sakala. 22.01.2020. Lk 1

Välislingid muuda

Viljandi mõisahoones asuv butiikhotell Shloss Fellin
Jaanika Kressa, Ungern-Sternbergid – Fellini viimane parunipere teenimatult unustatud, Kultuur ja Elu 3/2012

Viljandi mõis Eesti mõisaportaalis

[mõisaportaal,_2015-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 Viljandi mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 23.12.2015)

[:0-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 Jaanus Hämarsoo (4. juuni 2022). "Parunite järeltulija kiitis Viktor Siilatsi tööd Viljandi mõisaga: ta on suure südamega mees". Kroonika (ajakiri). Originaali arhiivikoopia seisuga 4. juuni 2022. Vaadatud 4. juunil 2022.

[3] Prof. S. Karling uuris Wiljandi wana-lossi, Postimees (1886-1944), nr. 284, 20 oktoober 1937

[4] ""Vana loss" In memoriam" (PDF). Sakala. 30.11.1938. Lk 5. Vaadatud 03.08.2018. Wiljandi "wana lossi" elupäevad on juba loetud. Lammutamistöö kestab, "loss" on juba üsna madalaks jäänud ja kaob varsti jäädawalt.

[Sakala-5] Haav, M. 2020. Kaua oodatud ehitus algab. Mõisast saab hotell. Sakala. 22.01.2020. Lk 1

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]