Viljandi mõis

Disambig gray.svg  See artikkel on rüütlimõisast; kirikumõisa kohta vaata Viljandi kirikumõis

Viljandi mõis (saksa keeles Schloß Fellin) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal.[1] Nüüdisajal jääb mõis Viljandi maakonda Viljandi linna.[1]

Viljandi mõisa peahoone
Viljandi mõisa ait
Mõisa peahoone aastal 1906

Mõisa kohal oli varem Viljandi linnus.[1]

1860. aastal ostis Viljandi mõisa parun August Paul Adolph von Ungern-Sternberg, kes oli Liivimaa maanõunik, ülemkirikueestseisja Tartu-Võru kreisis, Aadlipreilide Stifti kuraator Viljandis ja aastast 1874 Viljandi Maagümnaasiumi Koolikolleegiumi president. Ungern-Sternbergide Viljandiga seotud haru pärines Rootsi riigi vabahärradest, parunite Ungern-Sternbergide aadlisuguvõsa pärines Erastvere mõisast Kanepi kihelkonnast.

Pärast Viljandi mõisa ostmist eraldas August Paul Adolph oma maadest krundi, tollase saksa Jaani kiriku, mida saksa kirikuks nimetati, kõrvale Pauluse eesti kirikumaakoguduse kiriku ehitamiseks. Fellini mõisa hakkas juhtima August Paul Adolphi poeg Oswald Paul Conrad Constantin von Ungern-Sternberg. Viljandi lossi ja Tusti mõisa omanik, Liivimaa maanõunik, Rüütelkonna mõisate direktor, Viljandi Pauluse koguduse kirikueestseisja parun Oswald Paul Conrad Constantin von Ungern-Sternberg, suri 1907. aastal ja maeti perekonnakalmistule Viljandi lossi vastas.

Viljandi viimase mõisaomaniku vabahärra Oswald von Ungern-Sternbergi ainus poeg Heinrich (Heinz) Oswald Paul Richard von Ungern-Sternberg liitus 20. novembril 1918 formeeriti Viljandi baltisakslastest kodumaakaitse salgaga – Felliner Heimatschutz, mis peagi liideti Tartu samasuguse salgaga ja hiljem Balti pataljoniga. Heinrich Ungern-Sternberg, Viljandi mõisa pärija, teenis Balti pataljonis ajavahemikus 1. detsember 1918 – 25. juuli 1919.

Mõisa viimased omanikud enne 1919. aasta mõisate võõrandamist olid Ungern-Sternbergid.[1]

Kuigi mõisad 1919. aasta maareformiga võõrandati, jäeti enamik Viljandi mõisa hooneid (välja arvatud uus häärber) ja linnalähedane saeveski Ungern-Sternbergi perekonnale. 1919. aastal riigistas Eesti Vabariik Viljandi mõisa, selle maad liideti Viljandi linnaga ning mõisa häärber („Uus loss”) läks riigi kasutusse. Vabadussõjas Balti pataljoni ridades võitlemise eest oli Heinrich Oswald Paul Richard von Ungern-Sternberg saanud ühtlasi Viljandi vallas Tusti karjamõisa südame, kus oli ka saeveski. Linnas, Mõisa tee 12 (tänapäeval Hariduse tänav 12) oli Ungern-Sternbergil veel õllevabrik ja Heinz Ungern-Sternbergi lennukitehas. Viljandi Ungern-Sternbergid, sealhulgas Heinz Oswald Paul Richard, siirdusid Saksamaale juba ümberasujate seas 1939. aastal.

Mõisa ühekorruseline barokne puidust peahoone ehitati valmis 1749. aastal.[1] Vana peahoone lammutati 1938. aastal[2], selle kohal asub praegu Johan Laidoneri ratsamonument. Mõisa 1880. aastal ehitatud teine peahoone (arhitekt Robert Pflug) on säilinud tänapäevani.[1] Mõisa aidas tegutseb Eesti Pärimusmuusika Keskus.

Pärast mõisate võõrandamist asus mõisa kivist peahoones 1923. aastast aktsiisivalitsus ning Viljandi maakonna riigimaade ülem. 1934. aastast tegutses mõisas Eesti politsei Viljandi-Pärnu prefektuur ja Nõukogude perioodil Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi ja Eesti NSV Siseministeeriumi kontor ning hiljem Viljandi rajooni RSN TK SAO. Taasiseseisvunud Eestis asus mõisas Viljandi Politseiprefektuur kuni 1998. aastani, mil hoone läks erakätesse.[3]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Viljandi mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 23.12.2015)
  2. ""Vana loss" In memoriam". (lk 5). Sakala, 30.11.1938. Failitüüp: PDF. Vaadatud 03.08.2018. Tsitaat: „Wiljandi "wana lossi" elupäevad on juba loetud. Lammutamistöö kestab, "loss" on juba üsna madalaks jäänud ja kaob varsti jäädawalt.“
  3. Haav, M. 2020. Kaua oodatud ehitus algab. Mõisast saab hotell. Sakala. 22.01.2020. Lk 1

VälislingidRedigeeri