Eesti Pärimusmuusika Keskus

Eesti pärimusmuusikaalane mittetulundusühing

Eesti Pärimusmuusika Keskus on Eesti mittetulundusühing, mis tegutseb üleriigiliselt ja valitsusväliselt, toetab ja korraldab pärimusmuusikaalast huviharidust ning levitab pärimusmuusika elavat esitust. Eesti Pärimusmuusika Keskus asutati 2000. aastal.[1] Ühingu hoone asub Viljandis aadressil Tasuja puiestee 6. Ühing kuulub Eesti Vabaharidusliitu.[2][3]

Pärimusmuusika Ait

Eesti Pärimusmuusika Keskus toetub oma tegevuses Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonna pärimusmuusika õppekavale ja on partneriks ning teabekeskuseks Eestis tegutsevatele muusikakoolidele, kodanikeühendustele, pärimusmuusika-ansamblitele, folkloorirühmadele, üksikpillimeestele ja pärimusmuusika harrastajatele.

Alates 2008. aasta kevadest tegutseb Eesti Pärimusmuusika Keskus Viljandi lossimägedes asuvas kaunis Pärimusmuusika Aidas, kus toimub aastaringne kontserttegevus. Keskuses tegutseb koolituskeskus ja asub pärimusmuusika teabekogu.

Eesti Pärimusmuusika Keskuse missioon on: Eesti pärimusmuusika elavana hoidmine, õpetamine ja propageerimine läbi elava eeskuju.[4]

Ajalugu

muuda
  • 1993. aasta 15. mail asutati Viljandis Noorte Moosekantide Selts ja toimus PÄRIMUSA – esimene pärimusmuusikale pühendatud päev Viljandi lauluväljakul. Üritust külastas 200 inimest.
  • 1994. aastal toimus pärimusmuusikapidu uue nime all – Viljandi pärimusmuusika festival. Postimees kommenteeris asja nii: „Kolm päeva, mis vapustasid maailma." Publikut on juba 5000 inimest.
  • 1995. aastal on festival kogunud jõudu ja muutunud neljapäevaseks.
  • 1996. aastal anti festivali pealikule Ando Kivibergile Viljandi pärimusmuusika festivali korraldamise eest Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia. Festivali külastas 10 000 inimest, muusikapidu pälvis ka Viljandi linna kultuuripreemia.
  • 1998. aastal sai festivali juht linna teenetemärgi ja ta valiti Viljandi linna aasta isikuks. Festivali korraldav Noorte Moosekantide Selts sai Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia.
  • 2000. aasta jaanuaris asutati MTÜ Viljandi Pärimusmuusika Festival. Asutajateks on Viljandi Linnavalitsus, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi Kultuurikolledži Arengufond ja seitse Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvamuusika õppetooliga seotud isikut. Samal aastal sai festival organisatsiooni European Forum of Worldwide Music Festivals (EFWMF) liikmeks.
  • 2001. aastal anti festivali juhile Valgetähe V klassi orden.
  • 2002. aasta talvel sai esimest korda teoks maailmamuusika festival MAAjaILM. Festival toimus esimestel aastatel Tartus ja Tallinnas, hiljem vaid Tartus ja muutus traditsiooniks.
  • 2003. aastal toimus EFWMFi aastakoosolek Tallinnas ja Viljandis ning sellest võttis osa 30 organisatsiooni liiget 14 riigist. Ilmavalgust nägi esimene lõikuspidu – festival, mis kordub igal sügisel. Kevaditi hakati seevastu korraldama kevadkontserti või kevadist kontserdireisi. Festivali korraldusmeeskond pälvis Eesti Vabariigi kultuuripreemia. Festivali programmijuhile Piret Ausile anti Viljandi linna kultuuripreemia. Viljandi pärimusmuusika festival nimetati Lõuna-Eesti edukaimaks turismiobjektiks.
  • 2004. aasta 27. detsembril nimetati MTÜ Viljandi Pärimusmuusika Festival ümber Eesti Pärimusmuusika Keskuseks (EPMK). Kevadkontsert kogus toetust TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia muusikamaja ehitamiseks.
  • 2005. aastal toimus kevadkontsert Tallinna päeval Raekoja platsil, koguti annetusi DVD „Aja kõlad" väljaandmiseks. Toimus 74 koolikontserti ja piletiostude arv suvisele festivalile ületas esimest korda 20 000 piiri. EPMK pälvib Postimehe lugejatelt Kultuuriveduri auväärse nimetuse.
  • 2006/2007. aasta hooaeg tõi endaga kaasa 99 koolikontserti. Festival MAAjaILM pikenes kahepäevaseks ning kevadel tehti kontserdireis uuema pärimusmuusika tutvustamiseks – Anu Taulilt ilmus teine plaat mulgikeelsete lauludega. Keskusse asus tööle kaks põhikohaga interpreeti.
  • 2007. aastal toimus 15. pärimusmuusika festival, mille teema pööras suuremat tähelepanu regilaulule ja teistele iidsetele laulutraditsioonidele ning laulikutele. Algas Pärimusmuusika Aida ehitus.
  • 2008. aasta 28. märtsil avati Viljandi lossimägedes EPMK uus kodu – Pärimusmuusika Ait. Majas hakkas aasta ringi toimuma kontserttegevus, sealsamas alustasid tegevust vabahariduskool August Pulsti õpistu ning Pärimusmuusika teabekogu.
  • 2009. aasta 10. jaanuaril sai Eesti Pärimusmuusika Keskus Pärimusmuusika Aida missioonikindla ja tulemusrikka avahooaja eest Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia.
  • 2009. aasta 15. mail leidis August Pulsti õpistu eestvedamisel Pärimusmuusika Aidas aset esimene üleriigiline pilliõpilaste võistumängimine.
  • 2009. aasta 30. oktoobril toimus Tallinnas Estonia kontserdisaalis Eesti Pärimusmuusika Keskuse eestvõttel suurejooneline pärimusmuusika galakontsert, mis lõpetas August Pulsti 120. sünniaastapäevale pühendatud ürituste sarja.
  • 2009. aasta 13. novembril esietendus Pärimusmuusika Aida suures saalis tantsulavastus "Tantsumasin" (autor ja lavastaja Silver Sepp), mis pääses järgmisel Eesti teatriauhindade jagamisel parima lavastuse kategoorias nelja tugevama sekka.
  • 2010. aasta 1. ja 2. oktoobril peetud Pärimusmuusika Lõikuspeo ajal kogunesid teist korda Viljandisse aastakoosolekule Euroopa Maailmamuusika Festivalide Foorumi ehk EFWMF-i (European Forum of Worldwide Music Festivals) delegaadid.

Viited

muuda
  1. "Mittetulundusühing Eesti Pärimusmuusika Keskus". e-Äriregister. Vaadatud 22. märtsil 2024.
  2. Rahvakultuuri keskus (vaadatud 13.12.2015)
  3. "Liikmed - Vabaharidusliit". Eesti Vabaharidusliit. Vaadatud 22. märtsil 2024.
  4. Eesti Pärimusmuusika Keskus, Rahvakultuuri keskus, (vaadatud 4. veebruar 2013)

Välislingid

muuda