Hariduse tänav (Viljandi)

See artikkel räägib Viljandi tänavast. Samanimeliste tänavate kohta vaata artiklit Hariduse tänav (täpsustus).

---

Hariduse tänav on tänav Viljandis, Kantreküla linnaosas.

Viljandi Lennukitehase hoone Hariduse tänav 12a

Tänav saab alguse Vaksali tänavalt, ristub Vana-Vaksali tänavaga, Reinu teega, Talli tänavaga ja Ranna puiesteega ning lõpeb samas sihis kulgeva Huntaugu tänavaga. Tänav on algusest kuni Reinu teeni ühesuunaline suunaga alguse poole. Tänava pikkus on 1111 m. Hariduse tänaval asub Viljandi Gümnaasium.

Hariduse tänav 2 asub endise Viljandi I algkooli hoone Kultuurimälestiseks on tunnistatud aastatest 1926.-1928 pärinev Erich von Wolffeldti ja Aleksander Nürnbergi projekti alusel teostatud ja autentsena säilinud koolihoone välisilme ja algupärane ruumistruktuur koos originaalkujul säilinud arhitektuuriväärtuslike eksterjööri ja interjööriosadega. Tegemist on väga terviklikult säilinud Eesti Vabariigi esimese iseseisvusperioodi aegse algkoolihoonega. Hoones tegutses kuni 2011. aastani Viljandi Valuoja Põhikool. 2012–2013 ehitati uus hoone, kus tegutseb Viljandi Gümnaasium.

Ajalugu

Enne Teist maailmasõda kandis Hariduse tänav Mõisa tänava nime.

Kui mõisad 1919. aasta maareformiga võõrandati, jäeti enamik Viljandi mõisa hooneid (välja arvatud uus häärber) ja linnalähedane saeveski Ungern-Sternbergi perekonnale. 1919. aastal riigistas Eesti Vabariik Viljandi mõisa, selle maad liideti Viljandi linnaga ning mõisa häärber („Uus loss”) läks riigi kasutusse. Valuoja ääres asunud mõisasüdame tootmis- ja abihoonetes hakati aga tegelema ettevõtlusega. Mõisa tänaval asunud Hariduse 12a asusid 1930ndal aastail erinevate ettevõtjate õlle, limonaadi, vahujookide ja veini tööstused: 1925, M.Univer ja Ko õlle-, limonaadi ja vahujookide tööstus; 1926–1927, Viljandi õllevabrik OÜ Õlle- limonaadi- ja vahujookide tööstus; 1934–1935, Jaan Ebberi Mineraalvete tehas. Mõisa tee 12; A. Kõpmann ja Ko. Veinitehas. Mõisa tee 12; 1936–1937 aastast Jaan Ebberi limonaaditehasele lisandus Heinz Ungern-Sternbergi ja Ko mehaaniline töökoda ning 1938–1939 – H. Ungern-Sternberg ja Ko. Mehaanika ja autotööstus; Jaan Ebberi õlleladu ja limonaaditööstus. Ungern-Sternbergi lennukitehase hoonet enam algkujul olemas ei ole, tehase praegune hoone koosneb tegelikult kahest, algselt eraldi asetsenud tiivast. H.Ungern-Sternberg ja Ko mehaanika töökojas asuti 1937-st või 1938-st aastast tegelema autobussikerede ehitamisega ning busse ehitati Viljandis 1941. aastani.

1940. aastal ettevõte natsionaliseeriti ja 1944. aastal anti Viljandi Mehaanikatöökoda koos sisustusega Masin-Traktorijaamade kapitaalremont töökojale nr. 2. 1960. aastal liideti Viljandi Mehaanikatehas 1956. aastal moodustatud Tallinna Ekskavaatoritehasega, mis aastast 1975. kandis nime tootmiskoondis „Talleks”. 1993. aastal erastastati Tootmiskoondis „Talleks” varad AS-le Eesti Talleks ning oktoobris 1993 moodustati Viljandi Masinatehase baasil AS Eesti Talleks tütarettevõte E.T. Viljandi AS.