Hariduse tänav (Viljandi)

See artikkel räägib Viljandi tänavast. Samanimeliste tänavate kohta vaata artiklit Hariduse tänav (täpsustus).

---

Hariduse tänav on tänav Viljandis Kantreküla linnaosas.

Viljandi Gümnaasiumi Honesata õppehoone aadressil Hariduse 2

Viljandi lennukitehase hoone aadressil Hariduse 12a

Tänav saab alguse Vaksali tänavalt, ristub Vana-Vaksali tänava, Reinu tee, Talli tänava ja Ranna puiesteega ning lõpeb samas sihis kulgeva Huntaugu tänavaga. Tänav on algusest kuni Reinu teeni ühesuunaline suunaga alguse poole. Tänava pikkus on 1111 m.

Enne Teist maailmasõda kandis Hariduse tänav Mõisa tänava nime.

Hariduse 2 – Viljandi I algkooli hoone

Aadressil Hariduse 2 asub endise Viljandi I algkooli hoone. Selle, Erich von Wolffeldti ja Aleksander Nürnbergi projekti alusel aastatel 1926.–1928 ehitatud ja tänapäevani autentsena säilinud koolihoone välisilme ja algupärane ruumistruktuur koos originaalkujul säilinud arhitektuuriväärtuslike eksterjööri ja interjööriosadega on tunnistatud kultuurimälestiseks. Tegemist on väga terviklikult säilinud Eesti Vabariigi esimese iseseisvusperioodi aegse algkoolihoonega. Hoones tegutses kuni 2011. aastani Viljandi Valuoja Põhikool. 2012–2013 ehitati kinnistule Viljandi Gümnaasiumi tarvis uus hoone.

Hariduse 12a – Viljandi lennukitehase hoone

Tänapäeva Hariduse ja Talli tänava ristmiku piirkonnas Viljandi lossimägede jalamil Valuoja kaldal asus Ungern-Sternbergi perekonnale kuulunud Viljandi mõis. 1919. aastal riigistas Eesti Vabariik Viljandi mõisa, selle maad liideti Viljandi linnaga ja mõisa häärber („uus loss”) läks riigi kasutusse. Valuoja ääres asunud mõisasüdame tootmis- ja abihoonetes hakati tegelema ettevõtlusega. Seal paiknes muu hulgas Heinrich (Heinz) Oswald Paul Richard von Ungern-Sternbergi mehaanikatöökoda, kus põhitöö kõrval ehitati entusiasmi korras mootor- ja purilennukeid. 1933. aastal ehitati Ungern-Sternbergi töökodades esimene purilennuk Eestis.

Mõisa tänava krundil (alates 1930. aastate keskpaigast aadressiga Mõisa tee 12, tänapäeva Hariduse 12a moodustab sellest umbes poole) asusid 1930. aastatel eri ettevõtjate õlle-, limonaadi-, vahujoogi- ja veinitööstused:

• 1925: M. Univer ja Ko, õlle-, limonaadi- ja vahujoogitööstus
• 1926–1927: Viljandi õllevabrik OÜ, õlle- limonaadi- ja vahujoogitööstus
• 1934–1935: Jaan Ebber, mineraalvete tehas; A. Kõpmann ja Ko, veinitehas
• 1936–1937 lisandus Jaan Ebberi limonaaditehasele Heinz Ungern-Sternbergi ja Ko mehaanikatöökoda
• 1938–1939 lisandus Heinz Ungern-Sternberg ja Ko mehaanika- ja autotööstus, samuti Jaan Ebberi õlleladu ja limonaaditööstus

Heinz Ungern-Sternbergi maatehinguid ei ole täpselt uuritud, kuid teada on, et 1920. aastate lõpus ja 1930. aastate alguses õnnestus tal oma valdusesse saada mitmed endised endised mõisamaad.

Heinz Ungern-Sternbergi lennukitehase hoonet enam algkujul olemas ei ole, tehase praegune hoone koosneb tegelikult kahest, algselt eraldi asetsenud tiivast. Heinz Ungern-Sternberg ja Ko mehaanikatöökojas hakati 1937. või 1938. aastal ehitama autobussikeresid. Busse ehitati Viljandis 1941. aastani.

1940. aastal ettevõte natsionaliseeriti ja 1944. aastal anti Viljandi Mehaanikatöökoda koos sisustusega masina-traktorijaamade kapitaalremondi töökojale nr. 2. 1960. aastal liideti Viljandi Mehaanikatehas 1956. aastal moodustatud Tallinna Ekskavaatoritehasega, mis kandis alates 1975. aastast nime tootmiskoondis „Talleks”. 1993. aastal erastati tootmiskoondise „Talleks” varad ASile Eesti Talleks ning oktoobris 1993 moodustati Viljandi Masinatehase baasil AS Eesti Talleks tütarettevõte E.T. Viljandi AS.