Eesti politsei (1918–1940)

Eesti politsei (1918–1940) on ülevaade Eesti Vabariigi loomisel 1918. aastal moodustatud ja 1940. aastal Eesti okupeerimisega NSV Liidu poolt tegevuse lõpetanud Eesti korrakaitseorganisatsiooni arengust ja tegevusest.

Eesti politsei
Estonian Police and Border Guard Board coat of arms.svg
Eesti politsei vapp
Asutatud 1918
Tüüp avaõiguslik
Eesmärk sisejulgeoleku tagamine
Peakorter Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti Vabariik
Juhtkond Siseministeeriumi Politsei Peavalitsus (19191926)
Politseivalitsus (192638)
Politseitalitus (19381940)
Töötajad 1469 (1934[1])

Eesti riiklik iseseisvus kuulutati välja Tallinnas 24. veebruaril 1918. Järgmisel päeval algas kaheksa ja pool kuud kestnud Saksa okupatsioon ning Eestis kehtestati Saksa okupatsioonivõim. Saksa keisririik ei tunnistanud Eesti Vabariiki ja Eesti Ajutine Valitsus oli sunnitud minema põranda alla.

11. novembril 1918 Esimese maailmasõja lõpetanud Compiegne'i vaherahu järel andis Saksa volinik Baltimaades August Winnig võimu üle Eesti Ajutisele Valitsusele. Ööl vastu 12. novembrit 1918 võeti Tallinnas asunud politseijaoskonnad sakslastelt üle. Seda päeva, 12. novembrit 1918, loetaksegi Eesti politsei asutamise päevaks.

„Protokoll nr 1

11. nov 1918

Osavõtjad:
Peaministri asetäitja Jaan Poska.
Ministrid: Jüri Jaakson, Jaan Raamot, Juhan Kukk, August Hanko, Ferdinand Peterson, Peeter Põld.
Protokollis Th. Käärik.
Otsustatakse:

1) Kohustada omavalitsusi politseiasjandust oma kätte võtma.

2) Omakaitse laiali saata.

3) Maa kaitsmine Eesti Kaitseliidu kätte anda, mis allub sõjaministrile.

4) Mõnede Valitsuse liikmete sooviavalduse puhul ametist lahkuda: kõik Valitsuse liikmed jäävad oma kohtadele, kuni uue valitsuse moodustamiseni Vanematekogu ja Maapäeva poolt.

5) Avaldada rahvale üleskutse kolmes kohalikus keeles: “Eesti Ajutine Valitsus Eestimaa rahvale” ja volitada J. Poskat seda alla kirjutama.“

AjaluguRedigeeri

Aastail 1918–1919 tegutses korrakaitse Venemaa Ajutise Valitsuse miilitsaseaduse alusel, allus kohalikule omavalitsusele ning kandis miilitsa nimetust. 1920. aastast oli Eesti korrakaitseorganisatsiooni nimetuseks politsei.

Korrakaitseorganisatsiooni ülesehitamise aeg kattus Eesti Vabadussõjaga, mistõttu tuli see moodustada erakordselt rasketes oludes. Kesise relvastusega, aga mõnikord isegi ilma relvadeta politseinikud abistasid sõjaväevõime, hoidsid tagalas vaos kuritegevust ning korraldasid koos Kaitseliiduga ühisoperatsioone, et tabada väejooksikuid, salaviinatootjaid ja spekulante.

Asutav Kogu võttis alles 17. detsembril 1919 vastu politsei korralduse[2]. Loodi riiklik välispolitsei, kelle ülesanne oli hoida ühiskondlikku julgeolekut ja korda, kaitsta kõiki ja igaüht tooruse, vägivalla ning omavoli eest. Politsei ülalpidamise kulud kandis sestpeale riik. Maakondade ja linnade politseivalitsuste baasil moodustati politseiringkonnad, mis jagunesid jaoskondadeks, need omakorda rajoonideks, mida juhtisid vastavad ülemad. Tallinna, Tartu ja Narva, samuti ka vabariigi raudteed olid eraldatud ise politseiringkondadeks. Maakonna politseiülem asus maakonnalinnas, linna politseiülemad vastavates linnades ja raudtee politseiülem — Tallinnas. Esialgu oli kohalikke välispolitseivalitsusi 15, 4. novembril 1925 koondati need üheksaks prefektuuriks[3] vastavalt kehtinud Eesti haldusjaotusele: Harju, Järva, Lääne, Pärnu, Saare, Tartu, Viljandi, Viru ja Võru maakond.

Eesti kriminaalpolitsei asutamise kuupäev on 5. jaanuar[4] 1920, kaitsepolitsei (aastast 1925Poliitiline Politsei) asutati 12. aprillil 1920.

Juhid ja organisatsioonRedigeeri

Politsei Peavalitsus, 1918–1926
Politseivalitsus, 1926–1938
Politseitalitus, 1938–1940
Asutatud 1918
Tegevuse lõpetanud 1940
Peakorter Tallinn, Toompea loss
Asukoht Lossi plats 1, Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti Vabariik
Kohtuministeeriumi Kriminaalpolitsei Peavalitsus
Asutatud 5. jaanuaril 192013. juunil 1924
Peakorter Tallinn
Asukoht Rahukohtu tänav 3, Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti Vabariik
Juhtkond Jakob Kuus kt. (1919),
Aastatel 19191926 tegutses Eesti Politsei keskasutusena Siseministeeriumi Politsei Peavalitsus;
Aastatel 19261938 Politseivalitsus
Aastatel 19381940 Politseitalitus
Kriminaalpolitsei Tallinna jaoskond
Peakorter Tallinn
Asukoht Pikk tänav 63, Tallinn
Tegevuspiirkond Tallinna linn
Juhtkond August Karsna
Kriminaalpolitsei Peavalitsus
Asutatud 19241926
Peakorter Tallinn
Asukoht Rahukohtu tänav 3, Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti Vabariik
Juhtkond Jakob Kuus (−1926)

Politseiorganisatsiooni loomisel 1918. aastal (mida algselt nimetati miilitsaks), loodi välispolitsei kohalike omavalitsuse alluvuses, kuid 2. detsembrist 1918 koordineeris kogu politsei tööd Siseministeeriumi Politsei Peavalitsus, 17. detsembril 1919 kommunaalpolitsei kaotati ja loodi riiklik politsei Politsei Peavalitsuse alluvuses.

Politsei koosnes kolmest harust: välis-, kriminaal-ja poliitilisest politseist. Esimestel aastatel oli igaühel neist oma peavalitsus, 20. mail 1924 võttis Riigikogu vastu Välis-, kriminaal- ja kaitsepolitsei ühendamise ajutise seaduse[6], mille alusel loodi Siseministeeriumi alluvuses Politsei Peavalitsus, mis ühendas kõik kolm ametkonda. 16. juunist likvideeriti politsei-, kriminaal- ja kaitsepolitsei peavalitsused kui iseseisvad asutused. Siseministeeriumi Politsei Peavalitsuse juhiks oli peavalitsuse ülem (aastast 1925 politseidirektor). Esimese iseseisvusaja Politsei Peavalitsuse (Politseitalituse) ruumid asusid Toompea lossis. Politseivalitsused (alates 1926. aastast prefektuurid) paiknesid üldjuhul suurtes kivihoonetes, mida olid juba varem kasutanud tsaaripolitsei ja Vene Ajutise Valitsuse miilits.

1920. aastal asutati Eestis politseireserv, mille üksused asusid Tallinnas ja Petseris. Politseireservis teenis nii jala- kui ka ratsapolitseinikke. Ratsapolitsei üksused olid kõige mobiilsemad ja distsiplineeritumad politseiüksused. Politsei ratsareserv andis 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ajal enamlastele otsustava vastulöögi.

1925. aasta kevadel asutati Tallinnas, Lai tänav 46 Politseikool. Politseikooli kõrgema klassi lõpetas 598 politseiohvitseri, alamast klassist tuli reakoosseisule täiendust 717 isikut.

Aastail 19181925 moodustasid maakonnad koos maakonnalinnaga politseiringkonna. Politseiasutuste kujundamise määrusega[7] 1. jaanuaril 1926 loodi prefektuurid: Tallinna-Harju, Tartu-Valga, Pärnu Prefektuur (1926–1927), Viljandi Prefektuur (1926–1927), Võru-Petseri prefektuur, Lääne-Saare Prefektuur, Viru-Järva, Narva, Raudteede prefektuur.

1927. aastal ühendati[8] Viru-Järva prefektuuriga Narva prefektuur, liideti Pärnu ja Viljandi prefektuurid Viljandi-Pärnu prefektuuriks. Tallinna-Harju ja Võru-Petseri prefektuuri koosseisu kuulus politsei ratsareserv.

1932. aastal muudeti taas iseseisvaks Narva prefektuur ja nimetati Võru-Petseri prefektuur ümber Petseri-Võru prefektuuriks.

Seoses Nõukogude Liidu sõjaväebaaside asutamisega Saaremaal asutati 13. oktoobrist 1939, Saare prefektuur ning eraldati Saare ja Lääne prefektuurid.

1940. aasta suvel tegutsesid 9 prefektuuri: Tallinna-Harju, Tartu-Valga, Viljandi-Pärnu, Petseri-Võru, Saare, Lääne, Rakvere-Paide, Narva, Raudteede prefektuur.

PolitseiharudRedigeeri

Politseiteenistused jagunesid: välis-, kriminaal- ja poliitilise politseiks.

  • Välispolitsei tegeles avaliku korra ja heakorra tagamisega. Välispolitsei koosseisus oli ka Tervishoiupolitsei', mis tegeles turgude valve ja puhtuse kontrolliga ning sanitaarkontrolliga toitlustusasutustes[9];
  • Kriminaalpolitsei tegeles krimininaalkuritegude ärahoidmise ja avastamisega;
  • Kaitse(poliitiline)politsei tegeles riigivastaste ja poliitiliste kuritegude ärahoidmisega.

Kohtueelset uurimist viisid läbi kohtu-uurijad.

AmetinimetusedRedigeeri

Miilitsa-politsei algaastatel olid ametinimetused järgmised: linna miilitsaülem, maakonna miilitsaülem, miilitsaülema abi, jaoskonnaülem, jaoskonnaülema abi, kantseleiamtnik, vanemmilitsionäär, militsionäär. 1926. aastal seoses politseiasutuste reorganiseerimisega võeti kasutusele ametinimetus komissar (jaoskonnaülem).

18. oktoobril 1919 ilmus Politsei Peavalitsuse ülema käskkiri, mis kohustas kasutama ametinimetustes endiste miilitsa-ametinimetuste asemel politseiametinimetusi: militsionäärid nimetati kordnikeks, vanemmilitsionäärid – vanemkordnikeks. 1921. aastast nimetati vanemkordnikud rajooniülemateks ning kordnikud jaotati kahte järku – kordnikud ja vanemkordnikud.

1. jaanuarist 1926 võeti kasutusele euroopalikud ametinimetused: politseidirektor (peavalitsuse ülem), prefekt (linna või maakonna politseiülem), komissar (jaoskonnaülem) ja konstaabel (rajooniülem).

Politsei kõrgem juht oli politseidirektor, tema abi oli politsei abidirektor, Politsei Peavalitsuse osakonnajuhataja oli politseiinspektor. Välis-, kriminaal- ja poliitilise politsei jaoskondi juhtisid komissarid ning abikomissarid.

Alates 1933. aastast kandsid kordnikud, vanemkordnikud ja allkonstaablid kogu riigis kumminuia, mis asendas täägi.

Politseivalitsused, 1918–1926Redigeeri

9 maakonna ja linnade politseivalitsuste baasil moodustati politseiringkonnad, mis jagunesid jaoskondadeks, need omakorda rajoonideks, mida juhtisid vastavad ülemad. Tallinna, Tartu ja Narva, samuti ka vabariigi raudteed olid eraldatud ise politseiringkondadeks.

Tallinna linna PolitseivalitsusRedigeeri

Tallinna Linna Miilitsavalitsus
Tallinna Linna Politseivalitsus
Asutatud 1918
Tegevuse lõpetanud 1926
Peakorter Tallinn
Asukoht Viru tänav 6, Tallinn (1918)
Aia tänav 12 (−1924)
Pikk tänav 63 (1924–)
Tegevuspiirkond Tallinna linn
Juhtkond Aleksander Hellat
August Liit
Voldemar Palitser
Hans Kuben
Rudolf Saar
kt. Mihail Tang
Oskar Tolmoff
Emaorganisatsioon Siseministeeriumi Politsei Peavalitsus

Tallinna politseiülemad

Tallinna politseijaoskonnad
  Pikemalt artiklis Tallinna linnaosad#Politseijaoskonnad ja linnaosad
  • 1922. aastal töötas Tallinnas 497 politseiametnikku- ja teenistujat, nendest kordnikke ja vanemkordnikke oli kokku 331.

Tartu linna PolitseivalitsusRedigeeri

Tartu Linna Miilitsavalitsus
Tartu Linna Politseivalitsus
Asutatud 1918
Tegevuse lõpetanud 1926
Peakorter Tartu
Tegevuspiirkond Tartu linn
Emaorganisatsioon Siseministeeriumi Politseivalitsus

Narva linna PolitseivalitsusRedigeeri

Narva Linna Miilitsavalitsus
Narva linna Politseivalitsus
Asutatud 1918
Tegevuse lõpetanud 1926
Peakorter Narva
Tegevuspiirkond Narva linn[13]

Harju maakonna PolitseivalitsusRedigeeri

Harju maakonna Miilitsavalitsus
Harju maakonna Politseivalitsus
Asutatud 15. november 1918
Tegevuse lõpetanud 1926
Peakorter Tallinn
Asukoht Pagari tänav 1, Tallinn (1918)
Väike-Pärnu maantee 4-1 (−15.11.1921)
Suur-Roosikrantsi tänav 12 (11.1921–)
Pagari tänav 2
Lai tänav 48 (7.1.1925–)
Pikk tänav 63
Tegevuspiirkond Harju maakond

Harju maakonna Miilitsavalitsuse koosseisus oli 1919. aastal 6 miilitsajaoskonda[14] ja nendes 40 rajooni ning 2 linna:

Valga maakonna PolitseivalitsusRedigeeri

Valgamaa miilitsa- ja politseiülemad

Viljandi maakonna PolitseivalitsusRedigeeri

Lääne maakonna PolitseivalitsusRedigeeri

Võru maakonna PolitseivalitsusRedigeeri

Pärnu maakonna PolitseivalitsusRedigeeri

Saare maakonna PolitseivalitsusRedigeeri

  • 1918, Aleksei Niit, Saaremaa[21] miilitsaülem
  • 1922–4. juuni 1925, Jaan Tilling, Saare maakonna politseiülem
  • 27. mai 1925[22]–, August Kurg, Saare maakonna politseiülem

Järva maakonna PolitseivalitsusRedigeeri

  • –26. mai 1925, August Kurg, Järva maakonna politseiülem
  • 5. juuni 1925–, Jaan Tilling, Järva maakonna politseiülem

Viru maakonna PolitseivalitsusRedigeeri

  • 25. veebruar 1918 – 1925 (vaheaegadega), Aleksander Aren, Viru maakonna miilitsaülem
  • ...– 1925, Aleksander Aren, Viru maakonna Politseivalitsuse ülem

Petseri maakonna PolitseivalitsusRedigeeri

Tartu maakonna PolitseivalitsusRedigeeri

Raudtee PolitseivalitsusRedigeeri

Prefektuurid, 1926–1940Redigeeri

1940. aasta suvel tegutsesid 9 prefektuuri: Tallinna-Harju, Tartu-Valga, Viljandi-Pärnu, Petseri-Võru, Saare, Lääne, Rakvere-Paide, Narva ja Raudteede prefektuur.

IsikkoosseisRedigeeri

  • Tsaariajal, 1916. aastal, teenis Eesti alal politseis 2168 inimest.
  • 1919. aastal teenis politseinikke 1460, kui veel kogu Eesti territoorium ei olnud vabastatud.
  • 1920. aastal teenis politseinikke kokku 2250 – välispolitseis 1840, kriminaalpolitseis 299 ning kaitsepolitseis 111 ametnikku.
  • 1938. aastal teenis 1791 politseinikku – 1486 välispolitseinikku, 157 kriminaalpolitseinikku ja 112 poliitilise politsei ametnikku. Politseivalitsuses töötas 31 ja Politseikoolis 5 ametnikku.

Eesti Politsei likvideerimineRedigeeri

  Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat

21. juulil 1940 kuulutati välja nõukogude võim ja 6. augustil liideti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. 28. augustil 1940 vallandati viimased 170 politseinikku [26] ning politsei asemele loodi Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi koosseisu kuuluv tööliste-talupoegade miilits. Paljud endised politseinikud arreteeriti ja viidi Venemaale vangilaagritesse, kus paljud hukkusid. Kodumaale tagasi jõudsid vähesed, kes sageli olid invaliidistunud.[26]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Kohtu- ja siseministeeriumi koosseisude jaotamise määrus Kohtuministeeriumi ja Siseministeeriumi vahel., Riigi Teataja, nr. 27, 28 märts 1934
  2. Asutawa Kogu poolt 17. dets. 1919 a. wastwõetud politsei korraldus., Riigi Teataja, nr. 4-5, 14 jaanuar 1920
  3. Heino Gustavson, Ka sajandi alguses sündis politsei miilitsast, Õhtuleht, 22. oktoober 1997
  4. Eesti wabariigi walitsemise ajutise korra § 12-a põhjal wabariigi walitsuse poolt 5. jaanuaril 1920. a. wastuwõetud kriminaal-politsei korraldus., Riigi Teataja, nr. 4-5, 14 jaanuar 1920
  5. III. Nimetused, Riigi Teataja, nr. 41, 28 juuni 1919
  6. Äratõmme Wabariigi Walitsuse protokollist nr. 60, 13. juun. 1924 a., Riigi Teataja, nr. 92-93, 18 juuli 1924
  7. Wabariigi Walitsuse poolt 4. nowembril 1925 a. wastu wõetud Politseiasutuste kujundamise määrus., Riigi Teataja, nr. 177-178, 17 november 1925
  8. Vabariigi Valitsuse poolt 25. märtsil 1927 a. vastu võetud Politseiasutuste kujundamise määruse muutmise määrus., Riigi Teataja, nr. 32, 5 aprill 1927
  9. Tartu-Valga prefekti korraldusel anti tervishoiupolitsei ülesandeid kui uue aastani välispolitseile, Postimees, 25. september 1932, lk 6
  10. Ametist wabastused., Riigi Teataja, nr. 4, 13 jaanuar 1925
  11. Ametist wabastused., Riigi Teataja, nr. 55-56, 25 aprill 1924
  12. Linna politseiülem A. Stolzen †., Postimees (1886-1944), nr. 275, 11 oktoober 1925
  13. Siseministri määrus Narwa linna politseijaoskondade arwu ja piiride muutmise kohta., Riigi Teataja, nr. 43, 18 märts 1924
  14. Wabatahtliste kutsumine rahwawäkke, Riigi Teataja, nr. 2, 28 november 1918
  15. Teadaanne, Kloostri walla Leetse ja Laoküla kogukonnad. Põllküla mõisa ja mõisamaa ning kogu Pakri wald Keila miilitsa jaoskonna küljest Baltiski linna miilitsa jaoskonna külge arwatud, Riigi Teataja, nr. 38, 17 juuni 1919
  16. Mai Krikk, Tallinna ja Harjumaa politsei 1918–1940. Kirjastaja: Olion, 2008. ISBN978-9985-66-560-2
  17. III. Nimetused., Riigi Teataja, nr. 36, 3 märts 1925
  18. Ametist wabastused., Riigi Teataja, nr. 122-123, 21 juuli 1925
  19. Ümberpaigutused., Riigi Teataja, nr. 147-148, 11 september 1925
  20. Politsei Läänemaal, 7. DETSEMBER 2012, Originaalartikklel Lääne Elu 17.11.1928
  21. 20 aastat valvel Saaremaa heakorra eest, Meie Maa (1919-1944), 18 november 1938
  22. Ümberpaigutused., Riigi Teataja, nr. 122-123, 21 juuli 1925
  23. Nimetused., Riigi Teataja, nr. 117-118, 27 september 1924
  24. III. Nimetused., Riigi Teataja, nr. 36, 3 märts 1925
  25. Nimetused., Riigi Teataja, nr. 61-62, 17 aprill 1925
  26. 26,0 26,1 KATKEND RAAMATUST | Tallinn Teises maailmasõjas. Miilitsa ja politsei ringmäng