Peetri aedlinn
Peetri aedlinn oli 20. sajandi alguses Peeter Suure Merekindluse ametnikele asutatud asum (slobodaa).
1912. aastal rajati Peeter Suure Merekindluse ametnikele aedlinn, kuid suur osa kavandatud suvilaid jäi alanud maailmasõja tõttu ehitamata ning hooned valmisid alles 1920.–1930. aastatel, aastaringseks elamiseks.
Tänu aedlinna algsele planeeringule kujunes tänapäeva Pääskülas Kadaka puiestee äärde jäävatel kinnistutel suhteliselt regulaarne tänavatevõrk ja sellele alale iseloomulik suurte kinnistutega linnastruktuur.
Aedlinnaku esmastest hoonetest on säilinud algselt ohvitseride klubina ja Peetri aedlinna rajamist kureerinud ülevaataja elamuna kasutatud torniga juugendvilla (vt Peetri aedlinna kõrgemate ametnike elamu), praeguse aadressiga Pärnu maantee 492[2] Nõmme asumis.
Ka Peeter Suure Merekindluse kindlusraudtee kitsarööpmeline raudtee Pääsküla raudteejaam loodi suurelt jaolt just tulevase aedlinna suvitajate jaoks.
Pääskülas asus ka PSM Maarinde II kaitsesektori Pääsküla kaitsepositsioon ja 1913. aastal ehitatud Pääsküla kaitsepositsiooni komandandi elamu (tänapäeval Külvi tänav 14).
1923. liideti aedlinn Nõmmega (tänapäeval jääb aedlinna piirkond Särje ja Sisaski tänava ning Harku kallaku vahele).[3]
Vaata ka muuda
- Laagri, mille asukad olid seotud Peeter Suure Merekindluse Pääsküla maarindepositsiooni ehitusega. Vangilaagri juurde kujunes Tallinna–Paldiski raudteel mitteametlik nõudepeatus, mida hakati kutsuma Laagriks.
Viited muuda
- ↑ Peetri aedlinna kõrgemate ametnike elamu 1915. a. Peetri aedlinn kultuurimälestiste riiklikus registris, Pärnu maantee 492
- ↑ Oliver Orro, Tallinna puitarhitektuuri uhkeim pärl, eestielu.delfi.ee, 22. jaanuar 2011
- ↑ Tallinn : entsüklopeedia. 2., N-Ü / (peatoimetaja Jaan Tamm ; märksõnastiku koostaja Robert Nerman). Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004