Ava peamenüü

Nõmme on asum Tallinnas Nõmme linnaosas. Asum piirneb Pääsküla, Kivimäe, Hiiu, Vana-Mustamäe, Mustamäe, Rahumäe ja Männiku asumi ning Saku vallaga. Nõmme asumi pindala on 4,8 km2.[1]

Nõmme

Tallinn nomme asum

Pindala: 4,8 [1] km²
Elanikke: 6685 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid: 59° 23′ N, 24° 42′ E
Nõmme asumi kaart
Nõmme

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Nõmme oli veel 19. sajandi keskel peaaegu asustamata, selle aladel oli vaid paar ehitist. Vanemates ürikutes on asumit kutsutud nii Järveküla nõmmeks (saksa keeles Jerkelsche Heide) kui ka Pääsküla nõmmeks. Enne suurema asustuse tekkimist olid Nõmme aladel vaid Nõmme kõrts, mis asus Pärnu maantee ääres, ja metsavahi majake. 1689. aasta Holmbergi kaardil oli see kõrts kirjas nimega Mägedevahe kõrts (meggedewahe Krog), Nõmme kõrtsi nime kasutati esimest korda 1784. aasta Schrammi kaardil (kujul Nömme).[2]

1872. aastal loodi Nõmmele raudteepeatus, mille praegune jaamahoone valmis 1930. aastal. Asumi arengule aitas kaasa sealsete maade omaniku Nikolai von Glehni soov rajada linn. Glehn andis 1873. aastal välja esimese suvilakrundi. 1880. aastal sai Glehn ka loa hakata müüma mõisast eraldatud väiksemaid krunte eraomandiks, mis muidu oli Balti eriseaduse alusel keelatud.[2]

Nikolai von Glehn pidas kruntide väljaandmisel mõningal määral silmas ka rahvuslikke ja seisuslikke vahesid. Sakslased koondusid elama põhiliselt Uus-Nõmme piirkonda, rikkamad eestlased ja "kadakad" elasid Vana-Nõmmel. Töörahvas sai krunte peamiselt Harku ja Põhjakaare tänava ümbrusse. Kuna selles piirkonnas peeti palju koduloomi ja -linde, hakati seda ümbruskonda veidi pilkavalt kutsuma Kanakülaks (saksa k Hühnerseite).[2]

Nõmme Heakorra Seltsi eestvedamisel hakati 1908. aastal kujundama välja asumi tänavatevõrgustikku. Samal aastal rajati Nõmmele turg (turuhoone valmis 1930. aastal), 1910. aastal apteek, 1912. aastal postkontor, pritsimaja ja algkool. Nõmmele ehitati 1933. aastal moodne administratiivhoone, kus asusid tegutsema omavalitsusasutused ja kino Victoria Palace (hiljem Võit). Nõmme asum kujunes Nõmme linna ja hiljem Nõmme linnaosa keskuseks hoolimata sellest, et 1926. aasta linna üldplaanil oli keskuseks planeeritud hoopiski Hiiu.[2]

1988. aastal taastati Nõmme Heakorra Selts. 1999. aastal rajati Nõmme Tee Selts ning 2011. aastal asutati Loov Nõmme.[2]

ElanikkondRedigeeri

Aasta Arvestuslik rahvaarv[3][4][1]
2017 6685
2016 6408
2015 6388
2014 6389
2013 6300
2012 6277
2011 6043

2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 23–31%, üle 68aastased moodustasid 10–19%.[5]

 
Nõmme turuhoone (2009)

Olulisemad objektidRedigeeri

Nõmmel asuvad Nõmme Keskus ja Nõmme turg. Asumi territooriumile jäävad Nõmme Rahu kirik ja Nõmme Lunastaja kirik. Aadressil Jaama 11 asub Lääne-Tallinna Keskhaigla Nõmme Tervisekeskus.

Haridus ja kultuurRedigeeri

HaljastusRedigeeri

Nõmme asumis on rohkelt haljastust. Asumi territooriumile jäävad Kiige park, Lootuse puiestik, Mai park, Ravila park, Rännaku puiestik, Vabaduse park, Valdeku park, Õie puiestik ning osa Pääsküla rabast.

Nõmme asumi tänavadRedigeeri

GaleriiRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn. 
  3. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
  4. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
  5. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37

VälislingidRedigeeri