Disambig gray.svg  See artikkel räägib visuaalkunsti stiilist; muusikastiili kohta vaata artiklit Juugend (muusika)

Juugend (saksa Jugendstil, Austria Secessionsstil, itaalia stile floreale või Stile Liberty, prantsuse art nouveau, vene стиль модерн, inglise Modern Style) oli ornamentaalne[viide?] kujutava, tarbe- ja dekoratiivkunsti, arhitektuuri ja sisekujunduse stiil, mille kõrgaeg oli aastail 18901914. Seda iseloomustab looduslike (ka eksootiliste) motiivide, eriti lillede ja muude taimede fantaasiaküllane stiliseeritud kujutamine. Stiilis kasutati nõtkeid, painduvalt voolavaid kõverjooni ning lõikumiskohtades väänlevaid sõlmi. Stiili nimetus jugend (eesti keeles noorsugu) rõhutas nooruse õitsvat värskust, eraldiseisvust ja vabadust.

Saksa ajakirja Jugend esikaas (1896)
Eugène Grasset. Porte Dauphine'i metroojaama sissepääs Pariisis
Louis Majorelle'i loodud juugendstiilis seinakapp
Gustav Klimti teos "Suudlus" (19071908)
Eugène Grasset. Grafton Galleries' 1893. aasta Prantsuse dekoratiivkunsti näituse plakat
Fassaadidekoor Riias Elizabethi tänav 10B, arhitekt Mihhail Eisenstein

AjaluguRedigeeri

Mingil määral oli Juugend 17.18. sajandi baroki taassünd ja 19. sajandi uusbaroki täiendus, kuid uuel tasemel – vanu vorme ei kopeeritud. Arhitektuuris kajastub sarnasus barokiga vaid liigendatud pindade, väikeste ruutudega akende ning ovaali ja ringi motiivi kasutamisel. Lisaks hülgas juugend tihti pea täielikult barokile omase sümmeetria.

Stiil tärkas Suurbritannias, kus tööstuslik tootmine oli hakanud välja tõrjuma käsitsi valmistamist. See tekitas protesti uusromantikutes, kelle arvates oli tööstustoodangu välimus ebaesteetiliselt rohmakas, kunstiteadlase John Ruskini arvates ka ühiskonnale kahjulik. Vastukaaluks ülistati keskaegset käsitööd, kus oli ühendatud töö ja kunst, ilu ja praktika. Suurbritannias hakkas levima käsitööharrastus Arts and Crafts Movement nime all, kus loodi esemeid, mis olid vabad klassitsismi ja eklektika eeskujudest. Üldiselt oli juugendstiil reaktsioon viktoriaanliku ajastu kunstile või ametlikule ehk akadeemilisele salongikunstile, stiiliga lõppes enne Esimest maailmasõda romantismiperiood õhtumaades.

Juugend kujutavas ja tarbekunstisRedigeeri

Uues siduvas stiilis kujundati kõike: mööblit, tekstiili, riietust, klaasi, keraamikat, raamatuid, tapeete, ajakirju ja plakateid. Esemed, mida seni ei oldud seostatud kunstiga, omandasid uue kunstilise tähenduse ja kvaliteedi. Juugendstiil oli kallimaks isikupärasemaks alternatiiviks vabrikutoodetele, seega sõltus see moodsa luksuskaupade turu nõuetest ja tihti Euroopa uusrikaste maitse-eelistustest.

Dekoratsioonis kasutati mitmesuguseid inspiratsiooniallikaid: rokokood, tšehhi rahvakunsti motiive, jaapani puulõikeid, araabia ja mauri dekoratiivseid elemente, Bütsantsi mosaiike, romaani ja kelti mustreid, juudi kirjatähti jne. Sajandivahetusel avastati, et õnnestunud plakatid müüvad konkreetset toodet rohkem ideede ja elustiili käsitlemise kaudu. Siit alates muutus naine moodsa tarbijaühiskonna sümboliks.

Kujutavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele: maalid ja kujud pidid seonduma sisekujundusega. Pildid ei pakkunud ruumilise sügavuse illusiooni, vaid laotusid seinapinnale. Nendel kujutatud figuurid olid siluetsed ning kontuurid võtsid osa ornamendist. Värvid olid ebatavalised ning arvestasid rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värve. Levinuimad teemad peale loodusliku hoovuse olid erootika, patt ja kiusatus

Juugend arhitektuurisRedigeeri

Juugendi arhitektuuris võeti kasutusele uued ehitusmaterjalid, näiteks raudbetoon ja klaas, mis võimaldasid enneolematuid siseplaneeringust lähtuvaid ruumilahendusi ja hiiglaslike akende sillustamist. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid ning freskod moodustasid kunstilise terviku. Sellest stiilikombinatsioonist lähtus ka 20. sajandi modernistlikule arhitektuur. Rauast detaile kasutati tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikena raudteejaamade, tööstushoonete, kaubamajade, näituste paviljonide ning muuhulgas Eiffeli torni ehitamiseks (ka uusklassitsistlikust Ameerika vabadussambast aimdub juba juugendstiili jooni). Juugendliku ornamentikaga kaunistatud ehituskunsti näiteid, eriti majade fassaade, võib peamiselt leida kvartalitena Euroopa suurlinnades nii Pariisis, Brüsselis, Viinis, Budapestis, Milanos, Barcelonas, Londonis, Glasgow's, Moskvas, Berliinis kui ka Münchenis, Riias, Helsingis, Peterburis, Krakówis, Prahas, Zagrebis, Ljubljanas, Darmstadtis, Tornios, Aveiros ja väiksemal määral mujal mandril. Põhja-Ameerikas rakendus stiil eelkõige kaubavahetuskeskustena tuntud New Yorgis ja Chicagos. Teises maailmasõjas sai Poola linnade juugendarhitektuur pommitamisel palju kannatada, hävis ka pealinna Varssavi linnakeskus. Riia ajalooline südalinn koos art nouveau hoonetega (umbes 800) kuulub aga tänapäeval UNESCO maailmapärandi nimistusse ning linna ennast peetakse rikkalikuima juugendstiiliga linnaks. Märkimisväärsed juugendlinnad on samuti endise Austria-Ungari impeeriumi pealinnad Viin ja Budapest.

Kuulsamaid esindajaidRedigeeri

Kunstnikud:

Disainerid:

Illustraatorid:

Arhitektid:

Insenerid:

Juugendstiilis hooneid Eestis, Soomes ja LätisRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri