Plakat

See artikkel räägib plakatilaadsest trükisest; teadusettekande tüübi kohta vaata artiklit Vaatmik.

Plakat on teadet, reklaami või propagandat vahendav kunstipärane müürileht^[1], mis on mõeldud avalikus kohas esitlemiseks ja mida kasutatakse millegi avalikustamiseks või reklaamimiseks. Plakati sõnum võib olla puhtalt pildiline või puhtalt kirjalik, kuid enamasti on see nende kombinatsioon. Plakat kinnitatakse tavaliselt seinale, aknale, teadetetahvlile või mujale silmapaistvasse kohta, kuna plakat on mõeldud tähelepanu tõmbamiseks.

Ainult tekstiga kirjutatud plakateid nimetati ka deklaratsioonideks või avalikeks teadeteks, mis olid kõigile inimestele suunatud dokumendid. Plakat trükitakse tavaliselt paberile, plastikule või mõnele muule materjalile. Plakateid on valmistatud ka käsitsi, kuid suuremõõtmeliste plakatite väljatrükki võimaldavad ainult litograafiline trükk või värviline tinditrükk.

Üheks plakati vormiks on poster (ingl poster) millel on trükitud peamiselt laulja(te), ansambli, näitleja, sportlase vm tuntud isikute pilt^[2]. Erinevalt reklaamplakatist pole poster mõeldud avalikkuse teavitamiseks, vaid siseruumi kaunistamiseks. Postril võib olla foto või nt popkunsti teos.

Ajalugu muuda

Kaasaegne plakatikunst sündis Prantsusmaal 1880. aastatel ja selle õitseaeg ulatub 19. ja 20. sajandi vahetusse. Selle tuntumad esindajad olid Henri de Toulouse-Lautrec, Honoré Daumier, Pierre Bonnard ja Puvis de Chavannes ning Aubrey Beardsley Inglismaalt.

Eestis soodustas plakati kui kunstiliigi edenemist 1962. aastal Eesti NSV Kunstnike Liidu juures loodud plakatisektor, mis koondas plakatiloomingust huvitatud kunstnikke. Eesti ühed tuntumad plakatistid on Villu Järmut, Siima Škop, Silver Vahtre, Jüri Kass, Ruth Huimerind, Illimar Paul, Ivar Sakk ja Ülo Emmus.

Tänapäeval on plakatid graafilise disaini tooted, mida kogutakse ja hoitakse seoses näituste ja biennaalidega. Paljudes muuseumides ja arhiivides on omad plakatikogud.