Vikipeedia

Walter Crane

Suurbritannia kunstnik

Walter Crane (15. august 1845 Liverpool – 14. märts 1915 Horsham) oli 19. sajandi inglise maalikunstnik, graafik, tarbekunstnik ja illustraator.

Walter Crane
Walter Crane u. 1886
Sündinud 15. august 1845
Liverpool
Surnud 14. märts 1915
Horsham
Rahvus inglane
Tegevusala maal, illustratsioon, tarbekunst
Kunstivool juugend, sümbolism, uusromantism
Mõjutanud Arts and Crafts Movement

Crane elas alates 1859. aastast Londonis. Ta huvitus prerafaeliitide teooriatest ja teostest. Maalikunstnikuna peetakse teda oluliseks prerafaeliitide ja juugendstiili vahendajaks. Tuntuse saavutas ta hoopis raamatuillustraatorina. 1888. aastal oli ta üks Arts and Crafts Society asutajaid.[1]

Elulugu muuda

Walter Crane'i isa Thomas Crane oli kunstnik ja miniaturist. Ta julgustas oma lapsi tegelema kunsti või muu loominguga. Ka Crane'i vanem vend Thomas Crane juunior oli illustraator.[2]

Walter Crane õppis kunstikriitiku John Ruskini (1819–1900) ja William James Lintoni (1812–1987) käe all. Crane keskendus alates 1864. aastast raamatuillustratsioonide kujundamisele. Aasta hiljem tegutses ta juba eduka raamatukujundajana, luues uudse kirja ja pilti siduva raamatukunstistiili. 1884. aastal liitus ta kunstitööliste gildiga (Art Workers' Guild). 1888. aastal sai temast Arts and crafts Exhibitions Society üks juhtfiguure. Walter Crane on olnud ka mitme kunstikooli direktor: esmalt Manchesteri kunstikoolis, seejärel Readingi kolledžis ja lõpuks Kensingtoni Kuninglikus Kunstikoolis. Alates 1894. aastast töötas ta William Morrise asutatud Kelmscott Pressis. Walter Crane saavutas kuulsuse raamatugraafikuna, eriti muinasjuttudele illustratsioonide loomisega. Tema teosed meenutavad Jaapani värvilisi puulõikegravüüre, mis olid tollal äärmiselt populaarsed ka teiste Euroopa kunstnike seas. Ta suhtles oma hea sõbra William Morrisega (1834–1896), kellega jagas samu tõekspidamisi. Sellest innustatuna töötas ta ka kunstkäsitöö alal, kavandades vaipu, tapeete, tikandeid, keraamikat, keraamilisi plaate[3] jpm. Crane andis suure panuse kunstiajalukku ka kunstiteoreetikuna.[4][5]

Walter Crane kujundas ka poliitilisi pamflette, vaadetelt oli ta sotsialist. Willam Morrisega eesotsas oli ta liikumise Arts and Crafts juhtfiguure ning arendas oma raamatutes ja artiklites teooriaid eri kunstiliikide ühendamisest.[6] Kunstniku meelest oli kunst instrument, mille abil saab ühiskonda ümber kujundada. Suur osa tema mittekommertslikest kunstiteostest olid pühendatud mitmesugustele sotsialistlikele perioodikaväljaannetele ja ta tegi ka propagandaplakateid. Tema meelest moonutas kapitalism inimese kunstilisi oskusi, mis motiveeris ilu arvelt pigem pühenduma materiaalsele kasule. Ta kirjeldas kapitalistlikku süsteemi "ebaterve stiimulina", mis edendab odava ja kommertsliku kunsti loomist ning ka tootmist. Crane ennustas, et kunst, eriti (kunst)käsitöö saab õitseda sotsialistlikus ühiskonnas. Seal saab inimene vabaneda lõpuks palgaorjusest ning pühenduda kunstilisele tegevusele. Teda peeti üheks suurimaks sotsialistlikuks kunstnikuks Suurbritannias ning tal paluti illustreerida paljusid sotsialistlikke väljaandeid. Sellegipoolest on tema parimad teosed siiski olemuselt mittepoliitilist laadi.[7]

Walter Crane suri Horshami haiglas 14. märtsil 1915, kolm kuud pärast abikaasa Mary Crane'i traagilist surma.[8]

Looming muuda

 
Walter Crane."Neptunuse hobused". Õli lõuendil, 1892. Neue Pinakothek, München

Walter Crane'i isa nägi pojas juba varases nooruses kunstnikutalenti ning tutvustas teda graafikule ja maalikunstnikule William James Lintonile. Lintoni stiil ja poliitilised vaated mõjutasid tugevalt ka Walter Crane'i arusaamu elust ja kunstist. Tema juures õppimine andis Crane'ile võimaluse saada vajalikke teadmisi ja kogemusi gravüüri- ja trükikunsti vallas. Linton nägi noores kunstnikus võimekust kunstiliselt joonistada ja kujundada, andes seega talle mitmesuguseid ülesandeid. 1862. aastal lõpetas Crane õpipoisiaja Lintoni juures. Ta valdas õpitut nii meisterlikult, et sai tööle illustraatorina Edmund Evansi juurde, kes oli tollal juhtiv värvilise puugravüüri meister. Tema juures töötades sai Walter Crane'ist tunnustatud illustraator.[9]

Walter Crane maalis stseene allegooriatest, antiigist, piiblist ja ka Inglise legendidest. Crane'i loomingut mõjutasid tugevalt nii tasapinnalised Jaapani puulõiked, prerafaeliitide looming kui ka Firenze quattrocento kunst, mida ta õppis tundma Itaalias reisides aastatel 1871 ja 1888.[10]

Crane'i teosed on ühtviisi võluvad ja muinasjutulised. Enamik tema teoseid on erakogudes. Oma eluajal suhtus Crane suhteliselt kriitiliselt juugendisse, kuigi tema varasema perioodi looming on sellega stiililiselt kõige sarnasem.[11] Juugend on dekoratiivne stiil, mille põhilised elemendid – joon, kontuur ja siluett – moodustavad pinnalise ja dekoratiivse terviku. Seda on kasutanud ka Crane, eriti oma illustratsioonide tegemisel. Tema maalid on väga graatsilised, voolavad ja neis pole välist karmust. Juugendile on iseloomulik väänduvate taimemotiivide kasutamine, ka see aspekt on Crane'i loomingus esindatud.[12]

Crane oli üks esimesi, kes kujutas 1833. aastal ilmunud Inglise poeedi Alfred Tennysoni luuletust "Shalotti leedi" ("The Lady of Shalott"). Maal võeti vastu Kuningliku Kunstiakadeemia näitusele. Crane'i maalitud teos on hiljem mõjutanud John William Waterhouse'i maalitud varianti "Shalotti leedist" (1888). 1863. aastal maalitud "Rutti ja Boase"[13] puhul on näiteks Vana Testamendi tegelasi kujutatud ühtaegu kuningas Arthuri legendi ja Piibli tegelastena.[14]

Vaieldamatult on kõige kuulsam Crane'i maal "Neptunuse hobused" (1892). Teosel on kujutatud Vana-Rooma merejumalat Neptunust, kes ajab enda ees merevahust kerkinud valgeid hobuseid.[15] Pariisi Orsay muuseumis asub ka Walter Crane'i abikaasa "Mary Francese portree" (1882).[16][17]

Raamatuillustratsioonid muuda

Crane'i karjäär sai alguse 1863. aastal, kui Edmund Evans (hiljem tema sõber ja kaastööline) palkas ta enda juurde töötama. Mõlemad olid mõjukad lastekirjanduse kunstilise suuna arendamisel ning kujundamisel.

Walter Crane'i kuulsus tuli Inglise kirjaniku Edmund Spenseri 16. sajandil ilmunud raamatu "The Faerie Queen" 1890. aastate väljaande kujundamisega. Raamatuillustratsioonid pälvisid suure tunnustuse ning neid peetakse 19. sajandi lõpu Arts and Crafts movementi üheks parimaks näiteks. Lisaks on Crane illustreerinud muidki tuntud raamatuid. Ta teenis raamatute kujundamise pealt üpris hästi, kuid ta oli nende suhtes ka eriti nõudlik. Tema joonistuste peategelaseks oli sageli figuur dekoratiivsete motiivide taustal. Kunstniku puhul torkab silma tema omapärane stiil, mida on mõjutanud lisaks eelpool mainitule ka keskaegsed gooti stiilis puugravüürid ja illuminatsioonid. Vanade tehnikate kasutamine aitas väärtustada minevikupärandit arenevas industriaalühiskonnas, mis pigem hindas tööstuslikku tootmist. Tema puhul torkab silma oskus harmooniliselt siduda joonistust raamatu terviklahendusega. Walter Crane'i peetakse raamatukujunduse ja -illustratsioonide üheks suurimaks mõjutajaks.[18][19][20]

Galerii muuda

  •  
    "Shalotti leedi" (1862). Õli lõuendil. Yale Center for British Art, New Haven, CT
  •  
    Triptühhon "Euroopa, Aasia, Aafrika" (u 1870). Õli, tahvel
  •  
    "Kevade tulek" (1873). Õli lõuendil
  •  
    "Diana ja Endymion" (1883). Akvarell, guašš
  •  
    "Parise kohtuotsus" (1909). Akvarell
  •  
    "Nelja aastaaja mask" (1905–1909). Õli lõuendil. Hessisches Landesmuseum Darmstadt, Darmstadt
  •  
    Illustratsioonid E. Spenseri raamatule "The Faerie Queene" (1895–1897)
  •  
    "Pegasus" (u 19. sajandi lõpp)
  •  
    Illustratsioonid raamatule "Punamütsike" (1875)
  •  
    Illustratsioonid raamatule "Kaunitar ja koletis" (1875)
  •  
    "Skoal – dekoratiivne nõu" (u 1885). Budapesti Tarbekunsti Muuseum, Budapest
  •  
    Kujundatud tapeet "Luik, kõrkjas, iiris" (1875)
  •  
    "Naine diivanil istumas" (ajavahemikus 1865 kuni 1915). Akvarell, grafiit, guašš. Metropolitan Museum of Art, New York

Viited muuda

  1. ↑ Helen Bome, Tiiu Viirand (2000). Kunstileksikon: Arhitektuur. Skulptuur. Maalikunst. Graafika. Fotograafia. Tarbekunst. Tallinn: Kunst. Lk 107-108.
  2. ↑ "Walter Crane Biography". waltercrane.com. Vaadatud 27.11.2019.
  3. ↑ William Morris Tile. "Walter Crane Art Nouveau Flower Tiles".
  4. ↑ Helen Bome, Tiiu Viirand (2000). Kunstilekskion. Lk Lk. 107-108.
  5. ↑ Gabriele Fahr-Becker (2004). Art Nouveau. Königswinter: Könemann, Tandem Verlag GmBH. Lk 130.
  6. ↑ Juugend. "Inglismaa". Originaali arhiivikoopia seisuga 27.11.2019. Vaadatud 27.11.2019.
  7. ↑ "Walter Crane Illustrations". waltercrane.com. Vaadatud 26.11.2019.
  8. ↑ Corryn Kosik. "Walter Crane". Vaadatud 29.11.2019.
  9. ↑ Corryn Kosik (märts 2018). "Walter Crane". Vaadatud 29.11.2019.
  10. ↑ Gabriele Fahr-Becker (2004). Art Nouveau. Königswinter: Könemann, Tandem Verlag GmBH. Lk 130.
  11. ↑ Juugend. "Inglismaa". Originaali arhiivikoopia seisuga 27.11.2019. Vaadatud 27.11.2019.
  12. ↑ Sigrid Abiline. "Juugendstiili üldiseloomustus". Vaadatud 30.11.2019.
  13. ↑ Hoakley. "The Story in Paintings: Walter Crane, between illustration and painting".
  14. ↑ Hoakley (24.03.2016). "The Story in Paintings: Walter Crane, between illustration and painting". Vaadatud 29.11.2019.
  15. ↑ Andrew Graham-Dixon (2010). Kunst. Kaljujoonistest Kaasaegse Kunstini. Tallinn: Varrak. Lk 18.
  16. ↑ Musée d'Orsay. "Mrs Walter Crane".[alaline kõdulink]
  17. ↑ Scala Archives. "Portrait de Madame Walter Crane". Vaadatud 27.11.2019.[alaline kõdulink]
  18. ↑ "Walter Crane Illustrations". waltercrane.com. Vaadatud 26.11.2019.
  19. ↑ Hoakley (24.03.2016). "The Story in Paintings: Walter Crane, between illustration and painting". Vaadatud 29.11.2019.
  20. ↑ Corryn Kosik (märts 2018). "Walter Crane". Vaadatud 29.11.2019.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Walter_Crane&oldid=6453619"