Orsay muuseum

Orsay muuseum
	Musée d'Orsay
Asutatud	1986
Asukoht	Pariis, Prantsusmaa
Aadress	62 Rue de Lille 75343 Pariis, Prantsusmaa
Liik	kunstimuuseum; disainimuuseum
Külastajaid	867 724 (2020) külastajate arvult Prantsusmaal 3. kohal; külastajate arvult maailmas 15. kohal;
Direktor	Christophe Leribault
Koduleht	http://www.musee-orsay.fr/en/

Orsay muuseum (prantsuse Musée d'Orsay) on kunstimuuseum Prantsusmaal Pariisis. Muuseum asub Seine'i jõe vasakul kaldal endises Orsay raudteejaamas.

Muuseumis eksponeeritakse põhiliselt Prantsuse kunsti, aga ka õhtumaade maalikunsti ja skulptuuri aastatest 1848–1914, eriti mahukas on impressionistide kogu. Kollektsioonis esindatud tuntumad kunstnikud on Vincent van Gogh, Édouard Manet, Claude Monet, Edgar Degas, Maurice Denis, Odilon Redon, Paul Cézanne, Alfred Sisley, Camille Pissarro ja Georges Seurat.

Orsay muuseum asub Pariisi kesklinnas, lähim metroopeatus on Solférino. Muuseumi täispilet maksab 16 eurot.^[1]

AjaluguRedigeeri

Orsay muuseum asub kunagi Orsay palee maale ehitatud beaux-arts'i stiilis Orsay raudteejaamas (Gare d'Orsay). Hoone valmis 1900. aasta Pariisi maailmanäituseks ning selle autorid olid arhitektid Lucien Magne, Émile Bénard ja Victor Laloux.^[2] Jaam teenindas algusaastatel veel uudset rööbastransporti, aga selle tähtsus jaamana hääbus koos tehnika arenguga ning 1970. aastaks jaam suleti ja arvati samal kümnendil ajaloomälestiste nimekirja (lõplikult kinnitati aastal 1978).

1977. aastal otsustas valitsus muuta jaama muuseumiks, mis täidaks omal moel lünga läheduses asuva Louvre'i ja Pompidou keskuses asuva moodsa kunsti muuseumi vahel. 1978. aastal kuulutati välja arhitektuurivõistlus, mille võitis arhitektuuribüroo ACT Architecture (arhitektid Pierre Colboc, Renaud Bardon ja Jean-Paul Philippon).^[3] Nende ülesandeks oli luua neljal korrusel asuvale hoonele 20 000 ruutmeetrit näitusepinda. Sisekujunduse autoriks valiti Itaalia arhitekt Gaetana Aulenti.^[2]

Muuseumi avas 1. detsembril 1986 president François Mitterrand.^[4]

Kuna muuseumi kogu on aastate jooksul märgatavalt kasvanud, otsustati 2020. aastal hakata kavandama juurdeehitist (projekt "Orsay Grand Ouvert"). Laiendustööd peaksid valmima 2026. aastaks.^[5]

Kollektsioon ja näitusedRedigeeri

Orsay muuseumi kogu koondab maalikunsti, skulptuuri, dekoratiivkunsti ja fotograafiat ning vähesel määral graafikat.

Muuseumi sisevaade

Kogu silmapaistvaim osa on impressionistlikud ja postimpressionistlikud maalid, lisaks kuulub sinna Barbizoni ja akadeemilise koolkonna, realistlikke, naturalistlikke, orientalistlikke maale. Kogusse kuulub ligikaudu 5670 maali, arvukamalt on esindatud Maurice Denis (24 maali), Édouard Vuillard (22 maali), Pierre Bonnard (21 maali), Pierre-Auguste Renoir (19 maali) ja Claude Monet (17 maali).^[6]

Maalidest on tuntumad Vincent van Goghi "Tähisöö Rhone'i kohal" (1888), Pierre-Auguste Renoiri "Tantsupidu Moulin de la Galette'is" (1876), Édouard Manet' "Eine murul" (1862–1863), James McNeill Whistleri "Whistleri ema" (1871), Paul Cézanne'i "Kaardimängijad" (1894–1895), Jean-François Millet' "Viljapeade korjajad" (1857), Édouard Manet' "Olympia" (1863), Paul Gauguini "Tahiti naised rannas" (1891), Georges Seurat' "Tsirkus" (1891) ja Edgar Degas' "Bellelli perekond" (1858–1867).

Eesti kunst näitustelRedigeeri

Orsay muuseumis on eksponeeritud ka Eesti kunsti. 2018. aastal avati seal Baltimaade iseseisvuse 100. aastapäeva pidustuste rahvusvahelise programmi osana mahukas väljapanek "Metsikud hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis" ("Âmes sauvages. Le symbolisme dans les pays baltes"), kus eksponeeriti Eesti, Läti ja Leedu sümbolistlikku kunsti 19. sajandi lõpust 1930. aastateni.^[7] Näitust külastas nelja kuu jooksul 236 000 inimest.^[8]