Puulõige on vanim graafikatehnika. Tegemist on kõrgtrükiga ja trükkimisel kasutatakse puuplaati. Kuulub koos puugravüüriga ksülograafia tehnikate hulka.

Katsushika Hokusai
Puulõige sarjast "36 Fuji vaadet"

Tehnika muuda

 
Puulõige 1552. aastast.
  • Trükivormiks võetakse piki süüd lõigatud puuplaat.
  • Trükivormile joonistatakse kujutis.
  • Joonistatud kontuuri ääred lõigatakse välja noaga, suuremate pindade puhul kasutatakse peitlit.
  • Kontuur kaetakse trükivärviga ja kokkupuutes paberiga jätab puuplaat musta (oleneb kasutatud trükivärvi värvist) trükijälje.
  • Võimalik on kasutada mitut plaati ja erinevaid trükivärve, et saavutada mitmevärviline ja detailirohke teos.

Iseloomulik muuda

Iseloomulikuks on tugevad jooned ja pindade kontrastid. Suuremate pindade puhul jätab tõmmisele jäljed ka puusüü. Puulõikeplaat annab ligi 1000 tõmmist.

Ajalugu muuda

 
Ella Mätiku värviline puulõige "Tartu äärelinna vaade" (1942). Tartu Kunstimuuseum.

Puulõige võeti kasutusele paberi tootmise algusega samal ajal. Hiinas praktiseeriti ksülograafiat piltide ja tekstide paljundamisel juba 7. sajandil, seitsesada aastat varem kui Euroopas. Puulõikes raamatu kuldajastu oli Hiinas 10.–12. sajandil. Hiljem tekkis seal värviline puulõiketehnikas raamat, millest vanim teadaolev eksemplar pärineb aastast 1340. Värvilise puulõike õitseag kestis Hiinas 16. sajandini. Hiinast levis puulõikeraamat Jaapanisse ja Koreasse. Euroopas valmistati puulõiketehnikas kõigepealt usulisi pilte ja mängukaarte.

Vaata ka muuda

Välislingid muuda