Moodne peitel puuhaamriga

Peitel (Lõuna-Eestis ka purask) on sirge või õõnsa teraga tööriist, mida kasutatakse puidu sisse aukude ja soonte tegemiseks[1].

Baltimaades on peitel tuntud I aastatuhande algupoolest[2].

KirjeldusRedigeeri

Vanemad peitlid olid faasimata, kahelt poolt õhukeseks taotud teraga. Peitleid kasutati põhiliselt tappseotiste väljaraiumiseks[2]. Majaehitusel kasutatud puusepapeitel oli putkega, mis takistas pea lõhkumist tagumisel, sellise peitli nimi oligi purask. Kirstude tegemisel lükkasid kirstumeistrid kaunistussooni puusse õõnespeitliga. Treipeitlit kasutasid külatreialid. Uurdepeitlitega puhastati lauanõude põhjauurdeid. Peitlite hulka arvati ka suur õõnsa tera ja putkesse käiva varrega tarutuur, millega õõnestati pakktarusid. Neid kasutati ka ummikute õõnestamisel[1].

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 140
  2. 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 206

VälislingidRedigeeri