Ants Viires

eesti etnoloog ja kultuuriloolane

Ants Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.[1]

Ants Viires (1935)

Elulugu muuda

Viires lõpetas 1937. aastal Hugo Treffneri gümnaasiumi. Õppis Tartu Ülikoolis esialgu filoloogiat, alates 1940. aastast etnograafiat. Samal ajal alustas ta töötamist Eesti Rahva Muuseumis, kus tegutses kuni 1946. aastani, sõja ajal tegeles ta muuseumikogude päästmise ja säilitamisega. Saksa okupatsiooni ajal mobiliseeriti Viires sõjaväe politseipataljoni tõlgiks, see seik sai hiljem tema karjäärile saatuslikuks. 19461949 oli Viires Tartu Ülikoolis aspirantuuris, pidades selle kõrvalt loenguid etnograafiast. 1950. aastal algas aga äge "kodanlike natsionalistide" vastu suunatud kampaania, mistõttu äsja aspirantuuri lõpetanud Viires ei leidnud enda haridusele vastavat tööd ning pidi end elatama juhutöödest planeerija, maadeparandaja ja kooliõpetajana (19521956). Viiresel valmis oluline uurimus eesti puitarhitektuurist, mille kaitsmisel sai ta 1955. aastal ajalookandidaadi kraadi.

1956. aastal õnnestus Viiresel leevendunud oludes saada tööd Ajaloo Instituudis, kus ta töötas koos Harri Mooraga arheoloogiasektoris, alates 1968. aastast juhtis aga etnograafide rühma tööd. 1977. aastal moodustati eraldi etnograafiasektor, ent Viirest selle juhiks ei jäetud, sest taas meenutati tema sõjaaegseid "patte", pealegi ei astunud Viires NLKP-sse. Alles 1983. aastal õnnestus tal saada vastmoodustatud etnoloogiasektori juhiks, kelleks ta jäi 1988. aastani. Aastatel 19921997 oli ta Ajaloo Instituudi etnoloogia ja kunstiajaloo osakonna etnoloogia sektori kohusetäitja. 1996. aastal sai ta Eesti etnoloogia edendamise eest Riigivapi IV klassi teenetemärgi.

Viirese viljakas teadlasetöö jätkus ka edaspidi, viimastelgi aastatel ilmus tema artikleid eesti kultuuriajaloo kohta.

Teoseid muuda

Tunnustus muuda

Isiklikku muuda

Graafik Evi Tihemets oli Ants Viirese abikaasa.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Suri rahvateadlane Ants Viires
  2. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 888
  3. "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.
  4. "Rahvusmõtte auhind". Tartu Ülikool. Vaadatud 9. detsembril 2022.

Kirjandus muuda

  • Jürgenson, Aivar 2003. Suur Vana Mees Eesti etnoloogias: Ants Viires 85. Mäetagused 25: 273–278.
  • Kull, Kalevi 2000. Ants Viires, eesti mõtlemine ja puud. Rmt.: Viires, Ants. Puud ja inimesed. Tartu: Ilmamaa, 189–194.

Välislingid muuda