Eesti Vabariigi kultuuripreemia
Eesti valitsuse antav kultuuripreemia
Eesti Vabariigi kultuuripreemia ehk riigi kultuuripreemia on 1991. aastal asutatud preemia, mis määratakse silmapaistva üksikteose või pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest teaduse, kunsti, muusika, arhitektuuri või kirjanduse alal.
Alates 2007. aastast määratakse kolm preemiat pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest (nimetatud ka kultuuri elutööpreemiaks) ja viis preemiat eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest (nimetatud ka aastapreemiaks).[1][2] Varem on olnud preemiate hulk ja määramine aastati erinev.[2]
Preemia andmiseks ettepanekute tegemise õigus on loomeliitudel ja teistel juriidilistel isikutel, kelle põhikirjas on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus, preemia senistel laureaatidel ning kohalikel omavalitsustel. Vabariigi Valitsus moodustab kultuuripreemiate komisjoni ja kinnitab selle koosseisu kolmeks aastaks. Komisjoni esimees on ametikoha järgi valdkonna eest vastutav minister, st kultuuriminister. Preemiad määrab Vabariigi Valitsus komisjoni esimehe ettepaneku alusel ja need antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril.[2]
Alates 2012. aastast on kultuuri elutööpreemia suurus 64 000 eurot ja aastapreemia suurus 9600 eurot.[1] Rahalise preemiaga kaasnevad tunnistus ja mälestusmedal.[2]
LaureaadidRedigeeri
| Aasta | Laureaat | Põhjus |
|---|---|---|
| 1991. aasta kultuuripreemiad | Ansambel Camerata Tallinn (Leili Tammel, Mati Kärmas, Heiki Mätlik, Jaan Õun) | eduka kontserttegevuse eest 1990. aastal |
| Renita ja Hannes Lintrop | filmi „Šurale“ eest | |
| Urmas Sisask | „Missa“ ja kooritsükli „Gloria Patri“ eest | |
| Erkki-Sven Tüür | oratooriumi „Lumen et cantus“ eest | |
| Tõnis Vint | Hollandis toimunud kunstinäituse ja noorte kunstnike õpetamise eest | |
| 1992. aasta kultuuripreemiad | Tõnu Kaljuste | Ida ja Lääne ühislaulupeo „Laulusillad“ ning oratooriumide ja kantaatide nädala patroonile ja ühele dirigendile |
| Jüri Kask | personaalnäituse eest Tallinna Kunstihoones | |
| Eri Klas | kontserttegevuse eest ja muusika propageerimise eest rahvusvahelises ulatuses | |
| Kaie Kõrb | nimiosa eest lavastuses „Preili Julie“ | |
| Viivi Luik | romaani „Ajaloo ilu“ eest | |
| 1993. aasta kultuuripreemiad | Mai-Ester Murdmaa | ballettilavastuste „Don Juani mäng“ ja „Võlumandariin“ eest |
| Elle Vunder | etnograafilise raamatu „Eesti rahvapärane taimornament tikandis“ eest | |
| Jüri Okas | kunstiloomingu eest | |
| Lepo Sumera | heliteoste IV sümfoonia ja „Mäng kahele“ eest | |
| Doris Kareva | luulekogu „Maailma asemel“ eest | |
| 1994. aasta kultuuripreemiad | Jaan Kross | peapreemia |
| Karl Tihase | preemia elutöö eest | |
| Veera Hirsik | setu kultuuri edendamise eest | |
| Lev Gussev | muusikakultuuri arendamise eest | |
| Andres Langemets | publitsistika eest | |
| Ilmar Vene | publitsistika eest | |
| Sven Grünberg | CD salvestamise eest | |
| Madis Kõiv | lavakirjanduse eest | |
| Sulev Keedus | "In Paradisum" eest | |
| Riho Unt | "Kapsapea" eest | |
| Vaike Sarv | rahvamuusika antoloogia CD eest | |
| Tartu Võro Vaimu Selts | raamatu koostamise eest | |
| Priit Pedajas | lavastajatöö eest ("Tagasitulek isa juurde") | |
| Vello Helk | taanikeelse Eesti ajaloo eest | |
| Arne Mikk | lavastajatöö eest ("Boheem") | |
| 1995. aasta kultuuripreemiad | Veljo Tormis | peapreemia |
| Ain Lutsepp | teater | |
| Eldor Renter | teater | |
| Hugo Lepnurm | muusika | |
| Jaan Rääts | muusika | |
| Vaike Reeman | rahvakultuur | |
| Kalju Ruuven | rahvakultuur | |
| Ain Kaalep | kirjandus | |
| Raul Meel | kunst | |
| Anu Liivak | kunst | |
| Roman Smuskin | arhitektuur | |
| Rein Luup | ahitektuur | |
| Heino Müller | arhitektuur | |
| Bruno Tomberg | disain | |
| Janno Põldma | film | |
| 1996. aasta kultuuripreemiad | Ester Mägi | elutööpreemia |
| Jüri Järvet | elutööpreemia (postuumselt) | |
| Elmo Nüganen | lavastuste „Kolm musketäri“ ja „Pianoola ehk mehaaniline klaver“ eest | |
| Kaie Kõrb | esinemise eest lavastustes „Luikede järv“, „Carmina burana“, „Tuhkatriinu“ jm | |
| Lepo Sumera | 5. sümfoonia eest | |
| Mari Vihmand, Alo Mattiisen, Raimo Kangro ja Peeter Jalakas | NYYD-festivalil esmaettekandele tulnud kolme lühiooperi eest | |
| Edgar Valter | lasteraamatute („Pokuraamat“ jm) illustreerimise eest | |
| Helene Kuma | pikaajalise ja silmapaistva uurimistegevuse eest | |
| Lembit Sarapuu | retrospektiivnäituse eest Tartu Kunstimuuseumis | |
| Ivar Grünthal | luule valikkogu „Neitsirike“ eest | |
| Arnold Ravel | töö eest Põhjamaade kirjanduse tõlkimisel ja redigeerimisel | |
| Vaino Vahing | valikkogu „Kaunimad jutud“ eest | |
| Ingrid Rüütel | rahvusvahelise folkloorifestivali „Baltika ’96“ kunstilise juhtimise eest | |
| Ants Sööt | silmapaistva töö eest koorijuhina ning seoses Eesti Koorijuhtide Naiskoori eduka esinemisega rahvusvahelisel konkursil Arnhemis | |
| Jüri Okas | väljaande „Väike moodsa arhitektuuri leksikon“ eest | |
| Priit Pärn ja Janno Põldma | joonisfilmi „1895“ loomise eest | |
| 1997. aasta kultuuripreemiad | Tõnu Kaljuste ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor | kontserditurnee eest viieteistkümnes Eesti maakonnas ning esinemiste eest Suurbritannias toimunud festivalidel Vale of Glamorgan ja Baltic Arts |
| Leonhard Lapin | nelja personaalnäituse ja koguteose „Pimeydestä valloon“ eest ning osavõtu eest näitustest „Personaalne aeg“ Varssavis ja Peterburis ning „From Gulag to Glasnost“ New Yorgis | |
| Kaljo Põllu | elutöönäituse eest Tallinna Kunstihoones ja Vaal Galeriis toimunud maalinäituse eest | |
| Enn Soosaar | tõlkeloomingu (nt. E.L. Doctorow „Billy Bathgate“) eest | |
| Erkki-Sven Tüür | 1996. aasta esiettekannete ning heliplaatidel „Achitectonics“ ja „Crystallisatio“ jäädvustatud loomingu eest | |
| 1998. aasta kultuuripreemiad | Merle Karusoo | järjepideva loomingulise tegevuse eest dokumentaalse teatri viljelemisel, uurimisel ja arendamisel ning 1997. aasta lavastuste „Kured läinud, kurjad ilmad“ (Eesti Draamateatris), „Laste riskiretk“ (VAT Teatris) ja „Sügis 1944“ (Viljandi Kultuurikolledžis) eest |
| Madis Kõiv | kogumiku „Kolm näitemängu“ ja näidendi „Peiarite õhtunäitus“ (Eesti Draamateatris) eest | |
| Raul Meel | isikunäituse eest Tallinna Kunstihoones | |
| Kadri Mälk | personaalnäituse „Varju piir“ (Rotermanni Soolalaos) ja rahvusvahelise ehetenäituse „Millenium 2“ kureerimise eest | |
| Arvo Pärt | CD „Beatus“ eest | |
| 1999. aasta kultuuripreemiad | Hugo Lepnurm (postuumselt) | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest |
| Sulev Keedus, Madis Kõiv, Evald Aavik, Rein Kotov, Roland Kolman | filmi „Georgica“ eest | |
| Eri Klas | kontsettegevuse ja oluliste muusikaürituste initsieerimise eest | |
| Jaan Kross | romaani „Paigallend“ eest | |
| Lembit Peterson | lavastuste „Antigone“, „Pelleas ja Melisande“, „Väikesed komöödiad“ ning „Harjumuse jõud“ eest Theatrumis ja Eesti Draamateatris | |
| Eino Tamberg | Neljanda sümfoonia eest | |
| 2000. aasta kultuuripreemiad | Valve Pormeister | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest |
| Jaan Isotamm | luulekogu "Mina Jonny B. Tekste 1967-1974" eest | |
| Ando Keskküla | Veneetsia bienaalil esinemise, näituse ja konverentsi "Interstanding" kureerimise eest | |
| Paul Mägi | ooperite "Näikineid" ja "Süda", balleti "Kratt" ettevalmistamise ja dirigeerimise, ooperi "Cyrano de Bergerac" video ja plaadi salvestuse, ooperi "Nabucco" plaadi salvestuse, NYYD festivalil dirigeerimise ja 11 etenduse "Carmen" dirigeerimise eest Rahvusooperi gastrollidel Belgias | |
| Elmo Nüganen | F. Dostojevski "Kuritöö ja karistuse" ning W. Shakespeare'i "Hamleti" lavastamise eest Tallinna Linnateatris | |
| Jaan Toomik | esinemise eest näitustel "After the Wall" Stockholmis, "Hinge aeg" ja "Eesti energia" Rotermanni Soolalaos, NEAR and ELSEWHERE Londonis, isikunäituse eest Vaal Galeriis ja "AROUND the GOYOTE" Chicagos | |
| 2001. aasta kultuuripreemiad | Vive Tolli | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest |
| Andres Ehin | koondkogu "Alateadvus on alatasa purjus" eest | |
| Ivari Ilja | 2000. aasta kontserttegevuse eest | |
| Kaie Kõrb | nimiosa täitmise eest R. Štšedrini balleti "Anna Karenina" lavastuses Rahvusooperis "Estonia" | |
| Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov | Eesti paviljoni arhitektuurse lahenduse eest Hannoveri maailmanäitusel EXPO 2000 | |
| Toomas Rein | Otepää Gümnaasiumi juurdeehituse arhitektuurse lahenduse eest | |
| 2002. aasta kultuuripreemiad | Ain Kaalep | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest |
| Veljo Tormis | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Maile Grünberg | isiknäituse "Red" Tallinna Kunstihoones eest | |
| Rein Zobel | monograafia "Tallinn (Reval) keskajal" eest | |
| Haljand Udam | raamat "Orienditeekond", esseed ja uurimused eest | |
| Mati Unt | 2001. aasta lavastuste: "Kirsiaed" Teatris "Vanemuine", "Kadunud poeg" Eesti Draamateatris, "Majahoidja" Rakvere Teatris eest | |
| Arvo Volmer | kontserttegevuse eest 2001. aastal: "Joonase lähetamine" Prantsuse Rahvusorkestriga, E. Tubina sümfooniate ettekanne ja plaadistamine ERSO-ga | |
| 2003. aasta kultuuripreemiad | Kuno Areng | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest |
| Hando Runnel | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Jüri Kermik | raamatu "A. M. Luther 1877-1940. Materjalist võrsunud vormiuuendus" eest | |
| Tõnu Luik | raamatu "Filosoofiast kõnelda" eest | |
| Tõnis Mägi | kontsertkava "pÜhendus" ja DVD plaadi eest | |
| Ain Lutsepp | osatäitmiste eest Eesti Draamateatri lavastustes "Kopenhaagen", "Kummikauplejad" ja "Rahauputus" | |
| Ene-Liis Semper | näituste eest 2002. aastal | |
| 2004. aasta kultuuripreemiad | Herta Elviste | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest |
| Vello Salo | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Olari Elts | kontserttegevuse eest 2003. aastal | |
| Hannes Kaljujärv | näitlejaloomingu eest 2003. aastal | |
| Leo Rohlin | keraamika käsiraamatu ja näituse "Klassikud" eest | |
| Viljandi Pärimusmuusika Festivali toimkond | (Piret Aus, Liina Härm, Ülle Jantson, Ants Johanson, Pille Kirsimäe, Ando Kiviberg, Krista Sildoja ja Tarmo Tähepõld) | |
| Aarne Üksküla | osatäitmiste eest VAT Teatri lavastuses "Teener", Linnateatri lavastuses "Isad ja pojad" ning "Kuritöö ja karistus" | |
| 2005. aasta kultuuripreemiad | Debora Vaarandi | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest |
| Mikk Mikiver | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| David Vseviov | raadiosaadete sarja "Müstiline Venemaa" ja raamat "Bütsantsi keisrid" eest | |
| Enn Säde | tõsielufilmi "Jüri see mulk ehk mis tuul müürile..." eest | |
| Helena Tulve | 2004. aasta heliloomingu eest | |
| Peeter Ulas | ülevaatenäituse "Kujundite kasvamise lugu" eest | |
| Veljo Tormis, Tõnu Kaljuste, Peeter Jalakas, Aki Suzuki, Enar Tarmo ja Reet Aus | lavastuse "Eesti ballaadid" eest | |
| 2006. aasta kultuuripreemiad | Jaan Kross | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest |
| Jaak Soans | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Mare Aun | kolme kogumiku "Setumaa. Uurimusi arheoloogiast, numismaatikast, etnoloogiast ja ajaloost" (2003, 2004, 2005) eest | |
| Doris Kareva | luulekogu "Aja kuju" eest | |
| Krista Kodres | raamatu "Eesti kunsti ajalugu 2 1520-1770" eest | |
| Andres Uibo | topelt CD "56 Eesti rahvalaulutöötlust orelile" ja 2005. aasta loomingulise tegevuse eest | |
| Pekka Vapaavuori | Eesti Kunstimuuseumi uue peahoone Kumu projekteerimise eest | |
| 2007. aasta kultuuripreemiad | Ita Ever | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest |
| Eino Tamberg | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Mats Traat | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Ants Hein, Ivar Leimus, Raimo Pullat ja Ants Viires | entsüklopeedilise suurteose "Johann Christoph Brotze Estonica" eest | |
| Tõnu Kaljuste | Veljo Tormise kooritsükli "Naistelaulud" Naissaarel eest | |
| Merle Karusoo | lavastuste "Under", "Täna me ei mängi" ja "Küpsuskirjand" eest | |
| Andrus Kivirähk | raamatute "Leiutajateküla Lotte" ja näidendid "Sürrealistid" ja "Teatriparadiis" eest | |
| Mai Levin | näituste "Ühest sajandist teise. Kristjan ja Paul Raud" ja "Vene valitsejad. Valitsejaportreed Eesti kunstikogudest" ning näitusekataloogide eest | |
| 2008. aasta kultuuripreemiad | Madis Kõiv | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest |
| Rein Maran | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Valter Ojakäär | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Aarne Saluveer ja Maido Saar | X noorte laulu- ja tantsupeo "Ilmapuu lävel" eest | |
| Erkki-Sven Tüür, Dmitri Bertman, Arvo Volmer, Neeme Kuningas ja Ene-Liis Semper | ooperi "Wallenberg" eest | |
| Ilmar Raag | mängufilmi "Klass" eest | |
| Ants Soots | Veljo Tormise teoste plaadistamise eest | |
| Ott Kadarik, Villem Tomiste ja Mihkel Tüür | Rotermanni kvartali linnamajade projekteerimise eest | |
| 2009. aasta kultuuripreemiad | Ellen Niit | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest |
| Arvo Pärt | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Aarne Üksküla | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Tõnu Kaljuste ja Peeter Jalakas | lavastuse “Eesti meeste laulud” eest | |
| Elmo Nüganen | suurprojekti “Tagasi Vargamäele” idee ja teostus ning lavastus “Wargamäe Wabariik” eest | |
| Indrek Peil ja Siiri Vallner | Tartu Lotte lasteaia arhitektuurse lahendus eest | |
| Marko Raat | dokumentaalfilmi “Toomiku film” eest | |
| Mari Tarand | mälestusteraamatu “Ajapildi sees” eest | |
| 2010. aasta kultuuripreemiad | Leila Pärtelpoeg | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest |
| Lea Tormis | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Andres Sööt | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Nikolai Aleksejev | loomingulise tegevuse eest 2009. aastal | |
| Vallo Kepp | filmide "Uku Masingu maastikud" ja "Üheteistkümnes kiri" eest | |
| Marko Mäetamm | loomingulise tegevuse eest 2009. aastal | |
| Tõnu Õnnepalu | raamatute "Kevad ja suvi ja", "Paradiis" ja tõlke raamatule "Tubakapood" eest | |
| Eero Endjärv, Priit Pent, Illimar Truverk, Mattias Agabus, Kristi Lents ja Hanneloore Kääramees | Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu hoone projekteerimise ja sisekujunduse eest | |
| 2011. aasta kultuuripreemiad | Tiia-Ester Loitme | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest |
| Mai-Ester Murdmaa | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Rein Raamat | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Olav Ehala | loomingulise tegevuse eest 2010. aastal | |
| Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper ja Eero Epner | Teater NO99 suurprojekti "Erakonna "Ühtne Eesti" suurkogu" eest | |
| Viivi Luik | raamatu "Varjuteater" eest | |
| Maarja Kask, Ralf Lõoke, Karli Luik, Kristiina Arusoo ja Margit Argus | Sõmeru keskuse hoone arhitektuurse lahenduse ja sisekujunduse eest | |
| Aivar Tommingas | osatäitmiste eest lavastuses "Huntluts", "Maetud laps", "Vihmamees", "Ninasarvik Otto" ja "Quevedo" teatris Vanemuine | |
| 2012. aasta kultuuripreemiad | Hellar Grabbi | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest |
| Jaan Rääts | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Jaan Tooming | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Tõnu Kõrvits | loomingulise tegevuse eest | |
| Anu Lamp | osatäitmise eest lavastuses "Amy seisukoht" | |
| Tiit Pääsuke | väljapaistva näitusetegevuse eest | |
| Mari Vallisoo | kogumike "Koidutäht koolivihikus" ning "Tabamatu taoalävel eest | |
| Arvo Volmer | Richard Wagneri ooperi "Parsifal" muusikalise teostuse eest | |
| 2013. aasta kultuuripreemiad | Eri Klas | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest |
| Kaarin Raid | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Tõnis Vint | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Vladimir Anšon | lavastuse "Nelipühad" ja "Onu Vanja" kunstilise teostuse eest | |
| Eha Komissarov | näituse "Mood ja külm sõda" kureerimise eest | |
| Jaak Lõhmus | programmi "Eesti film 100" läbiviimise ning 35-osalise ETV saatesarja "Kaadris" loomise ja toimetamise eest | |
| Jaan-Eik Tulve | loomingulise tegevuse eest 2012. aastal ning albumi "Filia Sion" eest | |
| Katrin Koov, Indrek Peil, Siiri Vallner, Hannes Praks | Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue hoone arhitektuurse lahenduse ja sisekujunduse eest | |
| 2014. aasta kultuuripreemiad | Ester Mägi | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest |
| Toivo-Peep Puks | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Enn Põldroos | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Ain Anger | rahvusvahelise tegevuse ja kõrgetasemeliste rollide eest Rahvusooperis Estonia | |
| Ivo Lill | näitusetegevuse eest 2013. aastal | |
| Anu Raud | näituse "Eesti asi" eest | |
| Mati Sirkel | raamatute "Saksa Ordu ajalugu (Klaus Militzer), "Nii taevas kui ka maa peal" (Werner Bergengruen), "Vergiliuse surm" (Hermann Broch), "Vanad meistrid" (Thomas Bernhard) tõlkimise eest | |
| Erkki-Sven Tüür | klarnetikontserdi "Ekstaatiline palverändur" ja sümfoonia "De Profundis" eest | |
| 2015. aasta kultuuripreemiad | Ene Mihkelson | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest |
| Kalju Komissarov | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Raul Meel | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Jüri Reinvere | Norra Rahvusooperis esietendunud ooperi "Peer Gynt" eest | |
| Lembit Peterson, Lilja Blumenfeld, Marius Peterson, Tiina Mölder, Rene Liivamägi ja Sander Põldsaar | lavastuse "Joobnud" eest | |
| Martti Helde | filmi "Risttuules" eest | |
| Hendrik Lindepuu | loomingulise tegevuse eest 2014. aastal | |
| Olga Pärn ja Priit Pärn | animafilmi "Lendurid koduteel" eest | |
| 2016. aasta kultuuripreemiad | Jaan Kaplinski | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest |
| Ülo Vilimaa | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Veljo Kaasik | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Andrei Ivanov | väljapaistvate loominguliste saavutuste eest 2015. aastal | |
| Marika Vaarik | rollide eest Teater NO99 lavastustes 2015. aastal | |
| Mikk Üleoja ja Eesti Rahvusmeeskoor | väljapaistvate loominguliste saavutuste eest 2015. aastal | |
| Tanel Veenre | väljapaistvate loominguliste saavutuste eest 2015. aastal | |
| Tõnu Kõrvits | teose "Lageda laulud" eest | |
| 2017. aasta kultuuripreemiad | Neeme Järvi | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest |
| Lembit Ulfsak | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Kalle Kasemaa | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Mari-Liis Lill ja Paavo Piik | ühislavastuse „Teisest silmapilgust“ eest | |
| Kadri Voorand | albumi „Armupurjus“, aktiivse kontserttegevuse nii Eestis kui ka välismaal, vokaalansambli Estonian Voices juhtimise ja kava „Kummardus Veljo Tormisele“ eest | |
| Sven Grünberg | juubelihooaja ja -kontsertide „Autoportreed“ eest | |
| Vox Clamantis | 20. hooaja ja Arvo Pärt „The Deer´s Cry“ albumi eest | |
| Kadri Mälk | kahe isikunäituse ja raamatu „Testament“ eest | |
| 2018. aasta kultuuripreemiad | Aino Pervik | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest |
| Merle Karusoo | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Anu Raud | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Märt-Matis Lill | ooperi „Tulleminek“ eest | |
| Jüri Okas | näituse „Jüri Okas“ eest ning samuti kestva kõrgvormi tunnustusena | |
| Kris Lemsalu | esinemiste eest Performa17 kunstibiennaalil New Yorgis, David Roberts Art Foundationi 10. aastapäeva sündmustel Londonis ning rahvusvahelise näitusetegevuse eest 2017. aastal | |
| Guido Kangur | rollide eest lavastustes „Kolm talve“, „Ivanov“ ja „Pärast proovi“ | |
| Mart Kangur | luulekogu „Liivini lahti” ning tõlke eest prantsuse filosoofide Gilles Deleuze`i ja Félix Guattari teosest „Anti-Oidipus. Kapitalism ja skisofreenia” | |
| 2019. aasta kultuuripreemiad | Leelo Tungal | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest |
| Viivi Luik | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Fred Jüssi | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Kristjan Suits | 2018. aastal tehtud tööde eest, mis hõlmavad lava-, kostüümi-, valgus- ja videokujundusi, näituse- ning kontserdikujundusi | |
| Greta Koppel | näituse „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“ kureerimise ja vastavasisulise raamatu koostamise eest | |
| Juhan Rohtla, Koit Ojaliiv, Joel Kopli ja Eik Hermann | Eesti Kunstiakadeemia uue hoone õnnestunud arhitektuurse lahenduse eest | |
| Olga Privis | silmapaistva loomingulise tegevuse eest 2018. aastal | |
| Marko Mäetamm | silmapaistva loomingulise tegevuse eest 2018. aastal | |
| 2020. aasta kultuuripreemiad | Paul-Eerik Rummo | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest |
| Rutt Hinrikus | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Toomas Rein | Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest | |
| Kristjan Randalu | ahvusvaheliselt silmapaistval tasemel loomingulise töö ja aktiivse kontserttegevuse eest 2019. aastal | |
| Vallo Toomla, Erik Põllumaa, Mart Kessel-Otsa ja Kaie-Ene Rääk | dokumentaalfilmi „Marju Lepajõe. Päevade sõnad“ loomise eest | |
| Tanel Toom | meisterliku töö eest mängufilmi „Tõde ja õigus“ loomisel | |
| Jaagup Roomet | kunstnikutöö eest mängufilmis „Tõde ja õigus“ | |
| Tiina Lokk | külastajarekordid püstitanud 23. Pimedate Ööde filmifestivali korraldamise eest |
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ 1,0 1,1 Stipendiumid ja preemiad. Kultuuriministeerium.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadus. RT I 1998, 101, 1665.