Olga Pärn

Valgevene ja Eesti animafilmikunstnik ja -režissöör

Olga Pärn (kuni 2008 Olga Martšenko / Olga Marchenko; sündinud 1. jaanuaril 1976 Minskis[1]) on Valgevene ja Eesti animafilmikunstnik ja -režissöör.

Olga Pärn ja Priit Pärn

Ta on lõpetanud 1994. aastal Minski Kunstilütseumi ja 2000. aastal Valgevene Kunstiakadeemia graafika osakonna sügavtrüki erialal. Töötas aastatel 1996–2003 Belarusfilmi stuudio animatsiooni osakonnas peakunstniku ja animaatorina (liivaanimatsiooni erialal). 2003–2005 õppis filmirežiid La Poudriére'i animatsioonikoolis Prantsusmaal Valence'is. Seejärel töötas pool aastat Pariisis piltstsenaariumi kunstnikuna. Alates 2006. aastast elab ja töötab Eestis.[1]

Alates 2005. aastast on Olga Pärn tutvustanud ja õpetanud liivaanimatsiooni ja klaasimaali eeskätt animatsiooniüliõpilastele Eesti Kunstiakadeemias, Soomes, Prantsusmaal, Türgis, Jaapanis, Bulgaarias, Horvaatias ja Hiinas, lisaks korraldanud esitlusi ja töötube ka teistele huvilistele. Ta töötab Eesti Kunstiakadeemias külalisdotsendi ja bakalaureuse õppekava juhina ning on olnud kümnete üliõpilasfilmide juhendaja.[1]

Õppeaastal 2020/2021 oli ta koos animafilmirežissöör Priit Pärnaga Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.[2]

Looming

muuda

Koos Priit Pärnaga tehtud animafilmid

muuda

Ta on teinud koos Priit Pärnaga kuus animafilmi[1][3]:

  • 2007 – "Ma kuklas tunnen eluaegset kuuli" (Eesti Joonisfilm) – kaasrežissöör
  • 2008 – "Elu ilma Gabriella Ferrita" (Eesti Joonisfilm) – kaasrežissöör ja kaaspeakunstnik
  • 2009 – "Tuukrid vihmas" (Eesti Joonisfilm) – kaasrežissöör ja kaaspeakunstnik
  • 2014 – "Lendurid koduteel" (Eesti Joonisfilm) – kaasrežissöör ja kaaspeakunstnik
  • 2016 – "Silmadeta jahimees. Handi lugu" (Eesti Joonisfilm) – kaasrežissöör
  • 2017 – "Suvi. Vivaldi "Neli aastaaega"" (Eesti Joonisfilm / Tokyo University of the Arts) – kaasrežissöör

Veel animafilme

muuda
  • 2009 – "Krokodill" (režissöör ja stsenarist Kaspar Jancis) – stsenaariumi konsultant
  • 2011 – "Eine murul" (režissöörid Erik Alunurm, Mihkel Reha, Mari-Liis Rebane, Mari Pakkas) – kaasmonteerija, juhendaja
  • 2011 – "Kärbeste veski" (režissöör Anu-Laura Tuttelberg) – monteerija
  • 2014 – "Must stsenaarium" (režissöör Kristjan Holm) – stsenaariumi konsultant, konsultant
  • 2016 – "Silmadeta jahimees" – kaasrežissöör ja -stsenarist, kunstnik, animaator
  • 2016 – "Siseilmadest väljas" (režissöör Helen Unt) – monteerija
  • 2017 – "Manivald" (režissöör Chintis Lundgren) – konsultant
  • 2018 – "Briljantsuse demonstratsioon neljas vaatuses" (režissöörid Morten Tšinakov ja Lucija Mrzljak) – monteerija

Illustreeritud raamatud

muuda
  • "Kükitav mannatera ja teisi eesti laste nalju" (koostanud Ilona Martson; Tänapäev, 2010)
  • Aino Pervik "Kirjatähtede keerukas elu" (Tänapäev, 2012)
  • Aino Pervik "Nummipealt ja mujalt" (Tänapäev, 2018) – kaasillustraator koos Märt Rudolf Pärnaga
  • Helena Koch "Kõhu mäss" (Tänapäev, 2020) – kaasillustraator koos Märt Rudolf ja Priit Pärnaga
  • Anti Saar "Suur koogitegu" (Kolm Elu, 2020) – kaasillustraator koos Märt Rudolf ja Priit Pärnaga
  • "Mootorsaega lepatriinu ja veel 99 eesti lapse jubejuttu" (koostanud Ilona Martson; Tänapäev, 2023) – kaasillustraator koos Märt Rudolf Pärnaga

Tunnustus

muuda

Isiklikku

muuda

Olga Marchenko on sündinud multifilmitegijate peres (sh ema on animafilmirežissöör).[1] Ta on 2008. aastast abielus Priit Pärnaga, neil on poeg Märt Rudolf.[4]

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Olga Pärn Eesti filmi andmebaasis
  2. "Tartu Ülikooli uuteks vabade kunstide professoriteks saavad filmitegijad Olga ja Priit Pärn" Tartu Ülikool, 1. juuni 2020.
  3. Olga Pärn Eesti Joonisfilmi kodulehel. Vaadatud 05.05.2024.
  4. Verni Leivak (5. oktoober 2014). "Priit ja Olga Pärn: riidu minna pole meil õnnestunud". Postimees.

Välislingid

muuda