Andres Sööt
eesti filmilavastaja ja operaator
Andres Sööt (kuni 1948 Andres Leppik, sündinud 4. veebruaril 1934 Paides) on eesti filmilavastaja ja operaator, dokumentaalfilmide autor.
Elukäik
muudaSööt lõpetas 1963. aastal Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi operaatorina. Aastail 1954–1957 töötas ta Tallinna Kinostuudios operaatori assistendina, 1963–1972 Tallinnfilmis, 1972–1980 Eesti Telefilmis ja aastail 1980–1984 taas Tallinnfilmis režissööri ja operaatorina. 1993. aastal rajas ta stuudio Monofilm.[1]
1999–2000 oli Andres Sööt Eesti Kinoliidu esimees.
Filmograafia
muudaRežissööri ja operaatorina
muuda- "Kuldsed sarved" (1962, tudengifilm)
- "Ruhnu" (1965)
- "Suur vesi" (1966)
- "511 paremat fotot Marsist" (1968)
- "Kontinent kõigile" (1969, koos Mati Kasega)
- "Enderby valge maa" (1969, koos Mati Kasega)
- "Jääriik" (1970, koos Mati Kasega)
- "Elavad mustrid" (1970)
- "Eesti NSV" (1971)
- "Nõukogude Eesti" (1972)
- "Maa saadab" (1972)
- "Kaugsõit" (1973)
- "Uniafrica" (1974)
- "Voldemar Vaga" (1975)
- "Vabalend" (1975)
- "Kara värav" (1975)
- "Dirigendid" (1975)
- "Sportlik sajand" (1976)
- "Pärituult" (1976)
- "Noorsooteater Poolas" (1976)
- "Efraim Allsalu" (1977)
- "Unenägu" (1978)
- "Johannes Võerahansu" (1978)
- "Jaanipäev" (1978)
- "Doktor Seppo aparaadid" (1978)
- "Arvo Pärt novembris 1978" (1978)
- "Pulmapildid" (1979)
- "Fantaasia C-duur" (1979)
- "Tallinn 80" (1980, koos Valentin Kuigiga)
- "Reporter" (1981)
- "Arnold Matteus" (1981)
- "Jälle kevad" (1982)
- "Villased kangad" (1983)
- "Mälu" (1984)
- "Vennaskond" (1985)
- "Rahvamaja" (1985)
- "Exegi monumentum" (1985)
- "Maraton" (1986)
- "Külaskäik" (1987)
- "Draakoni aasta" (1988)
- "Johannes Hindist" (1989)
- "Episoode Tartu kunstnike ja kunsti elust" (1989)
- "Põgenemine" (1991)
- "Hobuse aasta" (1991)
- "Mina, Lennart Meri..." (1993)
- "Eesti kaitse" (1993)
- "Eduard Rüga" (1993)
- "Jõulud Leninita" (1994)
- "Saared" (1995)
- "Emakala surm" (1996)
- "Elasime Eestile" (1996)
- "Äraneetud linn" (1996)
- "Pärnu" (1998)
- "Peaarhitektid" (1999)
- "Möödunud sajandi Eestist" (2000)
- "Üksinda kiigel" (2001)
- "Konrad Mägi" (2001)
- "Üksinda ja koos" (2002)
- "Leigo järved" (2002)
- "Neljakümnes sõda" (2005)
- "Ajapikku unustatakse meie nimi" (2008)
- "Kodu-käija" (2010)
- "Camino" (2011)
- "Aegumatu" (2011)
Operaatorina
muuda- "Kivine hällilaul" (1964, režissöör Valeria Anderson)
- "Kivid ja leib" (1965, režissöör Semjon Školnikov)
- "Maailmaparandajad" (1966, režissöör Valeria Anderson)
- "Tallinna saladused" (1967, režissöör Ülo Tambek)
- "Pill oll' helle" (1967, režissöör Ülo Tambek)
- "Jo-le-mi" (1967, režissöör Ülo Tambek)
- "Leelo" (1969, režissöör Jüri Müür)
- "Tormi poeg" (1971, režissöör Reet Kasesalu)
- "Me ise peolised" (1972, režissöör Ülo Tambek)
- "On ka niisugune elukutse" (1973, režissöör Jüri Müür)
- "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1977, režissöör Jaan Tooming)
- "Tuhandeaastane muusika" (1978, režissöör Mark Soosaar)
- "Nii ehitamegi" (1979, režissöör Jüri Škubel)
- "Rada vabaks!" (1981, režissöörid Hans Roosipuu ja Toivo Elme)
- "Doktor Seppo" (1981, režissöör Jaan Ruus)
- "Liikumine terviseks" (1984, režissöör Hans Roosipuu)
- "Riigivanem" (1991, režissöör Mark Soosaar)
- "Mäe vägi" (2006, režissöör Edvard Oja)
- "Vaade mäelt" (2007, režissöör Edvard Oja)
- "Kaleva müsteerium" (2012, režissöör Sigrid Reede)
Tunnustus
muuda- 1987 Eesti NSV teeneline kunstitegelane
- 1995 Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia (eesti dokumentaalfilmi arendamine)
- 1997 Riigivapi V klassi teenetemärk[2]
- 1997 Suure Vankri auhind
- 2001 Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (missioonipreemia: järjepidev tegevus Eesti dokumentaalkroonikas ("Konrad Mägi", "Möödunud sajandi Eestis"))
- 2004 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind
- 2010 Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest
- 2014 Kunstiühingu "Pallas" auliige
- 2016 Rahvusmõtte auhind[3]
Viited
muuda- ↑ Madli Zobel, "Režissööride Rein Marani ja Andres Söödi ametilood". Bakalaureusetöö, Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond, 2005, lk 80
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ "Rahvusmõtte auhind". Tartu Ülikool. Vaadatud 9. detsembril 2022.
Välislingid
muuda- Vastab Andres Sööt, küsitlenud Sulev Teinemaa, Teater. Muusika. Kino 2, 2012, lk 5–16.