Vikipeedia

Hando Runnel

Eesti kirjanik ja kirjastaja

Hando Runnel (sündinud 24. novembril 1938 Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres)[1] on eesti luuletaja ja kirjastaja, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2012).

Hando Runnel Tartu Kirjanike Majas 21. märtsil 2002 kirjastuse Ilmamaa sarja "Eesti mõttelugu" raamatutega

Elulugu

muuda

Hando Runnel omandas hariduse Jalgsemal, Amblas ja Järva-Jaanis[1], keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata.

Runnel töötas Loomingu toimetuse publitsistikaosakonnas aastail 1966–1971. Alates 1971. aastast on ta vabakutseline kirjanik. Aastatel 1992–1993 oli Runnel esimene kutsutud Tartu Ülikooli vabade kunstide professor, ta oli üks Tartu Ülikooli usuteaduskonna taastajatest 1991. aastal ning aastatel 2004–2008 Tartu Ülikooli kuratooriumi kahe järjestikuse koosseisu liige. Aastal 1992 asutas ta kirjastuse Ilmamaa. Temast sai Eesti ainus professor (ja paarkümmend aastat hiljem ka ainuke akadeemik), kes pole lõpetanud ühtegi kõrgkooli. Runnel on sarja Eesti mõttelugu käivitaja ja peatoimetaja aastast 1995, samuti sarja kümnete köidete koostaja ja saatesõnastaja. Alates 1995. aastast on ilmunud 172 mahukat köidet väärtuslikumast osast eesti mõttevarast läbi aegade.[2]

Hando Runnel on Eesti Kirjanike Liidu liige alates 1969. aastast ning valitud korduvalt selle juhatusse. Aastail 1990–1992 oli ta Eesti Kongressi ja 1991–1992 Põhiseaduse Assamblee liige. Ta on Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhinna üks asutajatest 2003. aastal ning auhinnakomisjoni pikaajaline liige. Ta on osalenud ülikooli juures tegutseva Ernst Jaaksoni mälestusfondi stipendiumikomisjoni töös.[2]

5. detsembril 2012 valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Hando Runneli akadeemikuks kirjanduse alal[3]. Ta kuulub akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda.

Teosed

muuda
  • "Maa lapsed" (1965)
  • "Laulud tüdrukuga" (1967)
  • "Avalikud laulud" (1970)
  • "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972)
  • "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973)
  • "Mõru ning mööduja" (1976)
  • "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977)
  • "Kodu-käija" (valikkogu, 1978)
  • "Punaste õhtute purpur" (1982)
  • "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982)
  • "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984)
  • "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986)
  • "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988)
  • "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988)
  • "Aja lugu" (laulukava, 1988)
  • "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989)
  • "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991)
  • "Oli kevad, oli suvi" (1992)
  • "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993)
  • "Üle Alpide" (1997)
  • "Haruldused" (1998)
  • "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998)
  • "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998)
  • "Mõistatused" (2000)
  • "Omad" (2002)
  • "Õpetussõnad" (2003)
  • "Maakoore pehmenemine" (2003)
  • "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004). Seda teost müüdi 2004. aastal 6879 eksemplari, millega oli läbimüügilt Eesti aasta 13. raamat, sealjuures suurima läbimüügiga eesti ilukirjandusteos[4].
  • "Sinamu" (2005)
  • "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006)
  • "Armukahi" (2008)
  • "Väravahingede kriiksumist kuulnud" (esseekogumik, 2008)
  • "Videvik" (2009)
  • "Vee peal käimine keelatud". Loomingu Raamatukogu 2011, nr 1-2. ISBN 9789949428786
  • "Maakoore pehmenemine" (2013)
  • "Hingedeaeg: mõtted ja märkmed" (2016)
  • "Mõru ning mööduja" kordustrükk (2023)[5]

Koostatud kogumikke

muuda

Tunnustus

muuda

Isiklikku

muuda

Hando Runneli lapsed on meedia antropoloogia uurija Pille Runnel, kirjanik ja ajaloolane Simo Runnel, programmeerija Klaus-Eduard Runnel, veebidisainer Tõnu Runnel, maastikuarhitekt Henn Runnel ja biotehnoloog Toomas Runnel. Tema vennapoeg on bioloog Veljo Runnel. Hando Runnel on abielus luuletaja Katre Ligiga.

Viited

muuda
  1. ↑ 1,0 1,1 "Võrumaa keskraamatukogu". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. juuni 2010. Vaadatud 29. august 2010.
  2. ↑ 2,0 2,1 Akadeemik Hando Runnel 85. akadeemia.ee
  3. ↑ http://uudised.err.ee/index.php?06267533
  4. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 348
  5. ↑ Kuningas, Rasmus, toim (23. november 2023). "Hando Runnel: uue põlvkonna inimesed ei suuda kanda neid tundeid, mis meile maailmavalu sünnitasid". ERR. Vaadatud 24. novembril 2023.
  6. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  7. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  8. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 370
  9. ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
  10. ↑ "Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna pälvis Hando Runnel" ERR, 1. detsember 2019
  11. ↑ "Rahvusmõtte auhind". Tartu Ülikool. Vaadatud 9. detsembril 2022.
  12. ↑ "Hando Runnel pälvis Justiitsministeeriumilt Sõnajulguse missioonipreemia" Justiitsministeerium, 08. veebruar 2023

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hando_Runnel&oldid=6831454"