Loomingu Raamatukogu

Loomingu Raamatukogu (lühend LR; algselt ""Loomingu" Raamatukogu") on 1957. aastast ilmuv kirjandusajakiri, mis loodi ajakirja Looming lisana. Ajakiri avaldab väärtkirjandust pehmes köites väljaannetena.

Töötajad

muuda

Nõukogude ajal ja hiljem kuni 2008. aastani olid kuulusid toimetusse toimetaja (toimetuse vastutav juht), osakonnatoimetajad, tehniline toimetaja ja korrektor, hiljem on toimetuse koosseis vähenenud. Ehkki praktikas oli toimetus Nõukogude perioodil oma töös iseseisev, oli vastutav toimetaja ametlikult üks ajakirja Looming peatoimetaja asetäitja. Ajakiri ilmus kirjastuse Perioodika hallatavana, kuid vastutav toimetuse juht kinnitati ametisse siis, kui tema kandidatuuri kiitis heaks EKP Keskkomitee sekretariaat. 1970. aastatel hakkas partei kõrgem juhtkond nõudma, et toimetuse vastutav juht oleks NLKP liige.

Loomingu Raamatukogu toimetust on juhtinud Otto Samma (aastail 1957–1973), Jüri Ojamaa (1973–1983) ja Agu Sisask (1983–1994). 2000. aastatel kaotati toimetuse juhi ametinimetus. Aastail 2008–2012 oli ajakirja peatoimetaja Anu Saluäär, kes oli 1976. aastast töötanud ajakirja osakonnatoimetajana.

2013. aastast on peatoimetaja Triinu Tamm. Toimetuses on pikka aega töötanud Lembe Hiedel (1958–1973), Edvin Hiedel (1963–1973) ja Terje Kuusik (1973–2010). 2012. aastal on tööl toimetaja Kai Aareleid.

Töötingimused

muuda

Alalised eraldi ruumid sai toimetus 1960. aastate algul, kui Tallinnas aadressil Harju 1 valmis Kirjanike Maja, mille alumise korruse üks tiib anti kasutada ajakirjadele Looming ja Loomingu Raamatukogu.

Avaldamine

muuda

1957. aastal ilmus 24 numbrit, 1958. aastal 36 numbrit, aastatel 1959–1994 ilmus aastas 52 numbrit, 1995. aastast 40 numbrit. Vihiku maht on olnud varieeruv, vastates ühele kuni neljale numbrile. Kujundajad on olnud Jaan Klõšeiko ja Jüri Kaarma (1996–2011). Kirjastaja on olnud Perioodika, aastast 2005 Sihtasutus Kultuurileht. Tsensuuri järelevalve ajakirja üle lakkas 9. augustil 1989.[1]

Peamiselt on avaldatud väliskirjanduse tõlkeid (umbes 50 keelest), kuid ilmunud on ka algupärandeid, sealhulgas kordustrükke ja debüüte. Tavaks on alustada iga aastat algupärandiga.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Kaljo-Olev Veskimägi. "Nõukogude unelaadne elu. Tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed." Tallinn 1996, lk 297.

Kirjandus

muuda
  • "Loomingu Raamatukogu" viiskümmend aastat. Bibliograafia. LR 2006, nr 37–40; lisad: Lembe Hiedel, ""Loomingu" Raamatukogu" alaeast. Märkmeid ja meenutusi aastaist 1957–1973 (lk 159–204), Jüri Ojamaa, Kümme aastat ""Loomingu" Raamatukogus" (lk 205–220) ja Toomas Haug, LR uuel iseseisvusajal (lk 221–224)

Välislingid

muuda