Ava peamenüü

Loomingu Raamatukogu (lühend LR; algselt ""Loomingu" Raamatukogu") on aastast 1957 ilmuv ajakiri, mis loodi ajakirja Looming lisana. Ajakiri avaldab väärtkirjandust pehmekaaneliste odavate väljaannetena.

TöötajadRedigeeri

Nõukogude ajal ja hiljem kuni aastani 2008 olid toimetuse liikmeteks ametinimetuste järgi toimetaja (toimetuse vastutav juht), osakonnatoimetajad, tehniline toimetaja ja korrektor, hiljem on toimetuse koosseis vähenenud. Ehkki praktikas oli toimetus nõukogude perioodil oma töös iseseisev, oli vastutav toimetaja ametlikult ajakirja Looming peatoimetaja üks asetäitjaid. Ajakiri ilmus kirjastuse Perioodika hallatavana, kuid vastutav toimetuse juht kinnitati ametisse siis, kui tema kandidatuuri kiitis heaks EKP Keskkomitee sekretariaat. 1970. aastatel hakkas partei kõrgem juhtkond nõudma, et toimetuse juht oleks NLKP liige.

Loomingu Raamatukogu toimetuse juhtideks on olnud Otto Samma (aastail 1957–1973), Jüri Ojamaa (1973–1983) ja Agu Sisask (1983–1994). 2000. aastatel toimetuse juhi ametinimetust muudeti. Aastail 2008–2012 oli peatoimetaja Anu Saluäär, kes oli olnud toimetuses osakonnatoimetajana tööl aastast 1976.

Aastast 2013 on peatoimetaja Triinu Tamm. Toimetuse kauaaegsete töötajate seas on olnud Lembe Hiedel (1958–1973), Edvin Hiedel (1963–1973) ja Terje Kuusik (1973–2010). Aastast 2012 on tööl toimetaja Kai Aareleid.

TöötingimusedRedigeeri

Alalised eraldi ruumid sai toimetus 1960. aastate algul, kui Tallinnas aadressil Harju 1 ehitati Kirjanike Maja, mille alumise korruse üks tiib anti kasutada ajakirjadele Looming ja Loomingu Raamatukogu.

AvaldamineRedigeeri

Aastal 1957 ilmus 24 numbrit, 1958. aastal 36 numbrit, aastatel 1959–1994 ilmus aastas 52 numbrit, 1995. aastast 40 numbrit. Vihiku maht on olnud varieeruv, vastates ühele kuni neljale numbrile. Kujundajad on olnud Jaan Klõšeiko ja Jüri Kaarma (1996–2011). Kirjastaja on olnud Perioodika, aastast 2005 Sihtasutus Kultuurileht. Tsensuuri järelevalve ajakirja üle lakkas 9. augustil 1989.[1]

Peamiselt on avaldatud väliskirjanduse tõlkeid (umbes 50 keelest), kuid ilmunud on ka algupärandeid, sealhulgas kordustrükke ja debüüte. Tavaks on alustada iga aastat algupärandiga.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Kaljo-Olev Veskimägi. "Nõukogude unelaadne elu. Tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed." Tallinn 1996, lk 297.

KirjandusRedigeeri

  • "Loomingu Raamatukogu" viiskümmend aastat. Bibliograafia. LR 2006, nr 37–40; lisad: Lembe Hiedel, ""Loomingu" Raamatukogu" alaeast. Märkmeid ja meenutusi aastaist 1957–1973 (lk 159–204), Jüri Ojamaa, Kümme aastat ""Loomingu" Raamatukogus" (lk 205–220) ja Toomas Haug, LR uuel iseseisvusajal (lk 221–224)

VälislingidRedigeeri