Kalju Lepik

Kalju Lepiku haud Metsakalmistul

Kalju Lepik (7. oktoober 1920 Koeru – 30. mai 1999 Tallinn) oli eesti luuletaja.

Hariduskäik

• 1928–1934 Koeru algkool
• 1935–1939 Tartu Kaubanduskool
• 1939–1941 Tartu Kommertsgümnaasium
• 1942–1943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, kus õppis Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat

Aastal 1943 mobiliseeriti Saksa sõjaväkke, Hiiumaal sõjaväeüksusega viibides läks metsa peitu ja 1944 põgenes Rootsi. Ta õppis lühikest aega Stockholmi ülikoolis arheoloogiat ja etnograafiat.

Looming

Kalju Lepik avaldas esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas Iloli ja Tuleviku Rajad. Nii vormilt kui ka teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ning eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. Tunnuslikud on omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. Leidub paatoslikke isamaaluuletusi, romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist. Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet. Hiljem on Lepik kasutanud mitmesugust kujundkeelt. Ühelt poolt vabavärss, ootamatud kujundiseosed, teiselt poolt süveneb laululine alge, rahvalaulu stiilielementide ja tuntud kirjanduslike motiivide kasutamine. Lepiku luuletajanatuuris on tugevasti skeptilisust, pessimismi. Hilisemas loomingus suhtub ta eitavalt iga tüüpi poliitilisse võimusse ja ka suuresõnalistesse patriotismiavaldustesse.

Ta on avaldanud ligi 20 luulekogu.

• "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946)
• "Mängumees" (Stockholm 1948)
• "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949)
• "Merepõhi" (Stockholm 1951)
• "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955)
• "Kivimurd" (Lund 1958)
• "Kollased nõmmed" (Lund 1965)
• "Marmorpagulane" (Lund 1968)
• "Verepõld" (Lund 1973)
• "Klaasist mehed" (Lund 1978)
• "Kadunud külad" (Lund 1985)
• "Öötüdruk" (Tallinn 1992)
• "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000)

Valikkogud

• "Ronk on laululind" (Lund 1961)
• "Kogutud luuletused" (Lund 1980)
• "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo)
• "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju)
• "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938–1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel)

Kalju Lepik koostas ja toimetas Gustav Suitsu "Kogutud luuletused" (Uppsala 1963) ning albumi "ESTO 80" (Stockholm 1982).

Ühiskondlik tegevus

1940. aastal asutas ta Tartus kirjandus- ja kunstirühmituse Tuulisui ning jätkas pärast sõda selle juhtimist Stockholmis.

Kalju Lepik kuulus paljudesse eesti pagulasorganisatsioonidesse. 1982. aastast oli ta Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees.

Ta valiti 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse.

Isiklikku

Aino Lepik von Wirén on Kalju Lepiku tütar.

Tunnustus

• 1990 – Juhan Liivi luuleauhind ("Valusad viisid")
• 1991 – A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Rukkilille murdmise laul")
• 1996 – Riigivapi I klassi teenetemärk
• 1997 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Pihlakamarja rist")
• 1998 – Juhan Liivi luuleauhind ("Ema portree")
• 1999 – Järvamaa vapimärk

Vaata ka

• Kalju Lepiku luulevõistlus

Välislingid

• Janika Kronberg, "Teraapiline Lepik"
• Kalju Lepik Eesti biograafilises andmebaasis ISIK