1935

1. jaanuar – jõustus "Perekonnanimede korralduse seadus"^[1].
2. jaanuar – Tallinnas algas 3. jaanuarini kestnud II rahvusliku kasvatuse kongress^[1].
4. jaanuar – olümpiavõitjast maadleja Eduard Pütsep läks Riiasse tööle Läti riiklikuks maadlustreeneriks^[2].
5. jaanuar – registreeriti Eesti Veespordi Liidu põhikiri; liidu esimeheks sai Voldemar Puhk^[2].
9. jaanuar – Paul Keres sai 19-aastaselt esimest korda Eesti malemeistriks^[2].
10. jaanuar – endine Jäneda mõisa valitseja Kustas Tonkmann mõisteti omastamise eest pooleteiseks aastaks vangiroodu, kuid Riigikogu liikmena jäi vabadusse.
12. jaanuar – toimus 11. Tallinna-Tartu linnavõistlus korvpallis, mille esimest korda võitis Tartu meeskond tulemusega 49:32^[2].
17. jaanuar – riigivanem Konstantin Päts teatas riigi- ja omavalitsusjuhtide koosolekul kavatsusest kutsuda põhiseaduse muutmiseks kokku uus Asutav Kogu.
19. jaanuar – Türi linnavalitsus astus ametisse.
20. jaanuar – lõppes esimene Eesti-Läti maavõistlus kiiruisutamises, mille Läti võitis tulemusega 444,89:461,07. Eesti parim oli Aleksander Mitt, kes sai 500 meetri distantsil teise koha^[2].
22. jaanuar – Rio de Janeiros Fluminense staadionil toimus poksimatš Ervin Klausneri ja itaallasest eksmaailmameistri Primo Carnera vahel. Üritusest võttis osa 50 000 pealtvaatajat. Matši võitis 5. raundis itaallane^[2].
22. jaanuar – riigivanem Konstantin Päts kiitis heaks Karl Terrase algatuse ehitada Eestisse esindusspordihoone^[2].
24. jaanuar – Siseministeeriumi teadaandega avaldati esimesed perekonnanimede kaitseregistrisse kantud nimed: Heling, Maramaa, Kuuskmaa, Kasemäe, Kiviste, Jüriste ja Kigaste.

3. veebruar – toimusid I Eesti Talimängud, kus kahel päeval osales spordialadel üle 4000 sportlase^[2].
16. veebruar – Riigikohus alustas oma tegevust Tallinnas.
18. veebruar – toimus uue põhimääruse saanud Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsuse esimene koosolek, kus juhatuse esimeheks valiti Karl Terras^[2].

22. veebruar – siseminister Karl Einbund eestistas oma nime Kaarel Eenpaluks.
23. veebruar – Tallinnas avati Eesti Meremuuseum.
23. veebruar – riigivanem pidas raamatuaasta avamise puhul raadiokõne^[1].

3. märts – toimus viimasteks jäänud Eesti jääpallimeistrivõistluste finaal, kus spordiklubi Sport võitis Kalevi tulemusega 7:2^[2].
5. märts – sisekaitseülema määrusega peatati kõikide erakondade tegevus.
7. märts – asutati Isamaaliit.
11. märts – Soome Salpausselkä suusamängud: suusamaratoni (50 km) lõpetas eestlastest vaid Voldemar Treinberg (75. koht); neil mängudel osales esimest korda ka Eesti suusahüppaja: Oskar Veldemann^[2].

5. aprill – Eesti jalgpallikoondise uueks peatreeneriks sai uuesti Antal Mally^[2].
7. aprill – toimusid Eesti sisevõistlused tennises, mille võitis Kristjan Lasn^[2].
15. aprill – Tallinnas avati Eesti Panga uus peahoone^[1].

3. mai – Vabariigi Valitsus kinnitas Eesti evangeeliumi-luteriusu kiriku põhimäärused.
12. mai – asutati Eesti jalgpalli olümpiafond^[2].
15. mai – Kopenhaagenis toimusid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, kus ainsa medali, pronksmedali sai August Neo^[2].
31. mai – Anton Uesson valiti Insenerikoja esimeheks.

2. juuni – Tallinnas Mustpeade Klubis toimus esimene rahvusvaheliselt arvestatav maleturniir Eestis. Turniiril jäi Paul Keres teiseks^[2].
2. juuni – algasid Eesti jalgpalli liiduklassi esivõistlused, kus esimest korda osales kaheksa meeskonda^[2].

8. juuni – lõppes Riigi Majandusnõukogu istungjärk.
26. juuni – riigivanem Konstantin Päts kinnitas Jaan Tõnissoni Tartu Ülikooli ühistegevuse professoriks.

2. juuli – Eestisse saabusid külaskäigule Soome kindral Hameli ja 50 Soome ohvitseri.
4. juuli – Suurbritannia saadik Edmund Monson esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
14.–15. juuli – toimusid Majaomanikkude Koja valimised.
26. juuli – valitsus võttis Postimehe sekvesteri alla, põhjusena toodi ajakirjandusele seatud piirangute rikkumine ning kirjastusühisuse majanduslikud raskused.

19. august – riigivanem Konstantin Päts alustas eravisiiti Soome.^[viide?]
15. august – toimus Eesti meremeeste streik.

8. september – Estonia kontserdisaalis jagati pidulikul üritusel kirjanikele, teadlastele ja illustraatoritele raamatuaasta auhindu^[1].
11. september – riigivanema otsusega pikendati kaitseseisukorda ühe aasta võrra
18. september – ilmus ajalehe Uus Eesti esimene number.
20. september – algas 20-sendiste metallrahade vermimine.
24. september – Anton Univer esitas V Riigikogu juhatusele põhiseaduse muutmise ettepaneku, mille järgi Eesti pidi olema iseseisev, rippumatu vabariik, kus riigivõim on riigivanema käes.
25. september – Roomas 29. septembrini kestnud laskmise MM-il võitsid eestlased viis esikohta ja jäid sellega riikide üldarvestuses teiseks^[1].
26. september – Sõjaringkonnakohtus algas vaps-terroristide protsess.
27. september – Eesti laskurid tulid Roomas maailmameistriteks ja püstitasid mitu maailmarekordit.
27. september – Sõjaringkonnakohtus lõppes vaps-terroristide protsess.

15. oktoober – lasti käibele Eesti Vabariigi 20-sendiline metallvahetusraha.
Oktoobris hakkas kirjastus Loodus raamatusarjana välja andma väliskirjanduse tippteosed; esimene oli Anatole France'i "Kuningatar Hanejala praeköök"^[1].
Sügisel ilmus A. H. Tammsaare romaan "Ma armastasin sakslast".

15. november – Felix Martin valiti Tapa linnapeaks.
30. november – ajalehes Uudisleht avaldati Eesti aasta parimad sportlased: parimaks valiti kergejõustiklane Arnold Viiding^[2].
Novembris-detsembris ilmus mitu tähelepanuväärset kirjandusteost: Marie Underi luulekogu "Kivi südamelt", August Gailiti romaan "Isade maa" jt^[1].

5. detsember – nuntsius Antonio Arata esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
7. detsember – kaitsepolitsei arreteeris Tallinnas vabadussõjalaste juhid.
7. detsember – asutati Eesti Kergejõustiku Liit^[2].
23. detsember – toimus Looduskaitse Nõukogu esimene koosolek.
31. detsember – aastavahetuse kõnes tegi riigivanem Konstantin Päts teatavaks enda kavatsuse korraldada põhiseaduse muutmise küsimuses rahvahääletus.
31. detsember – Türil ristiti ja tegi esimese lennu purilennuk Türi Luik.

SündinudRedigeeri

Pikemalt artiklis Sündinud 1935

5. jaanuar – Viktor Lebedev, vene helilooja
8. jaanuar – Elvis Presley, USA laulja
20. jaanuar – Heino Mölder, eesti tehnikateadlane
24. jaanuar – Mona Malm, rootsi näitleja
27. jaanuar – Vladimir Zuikov, vene kunstnik-lavastaja ja illustraator
29. jaanuar – Fred Jüssi, eesti loodusteadlane ja publitsist
16. veebruar – Osvald Nitski, eesti maadleja ja sambomaadleja
23. veebruar – Peet Lepik, eesti semiootik ja kultuuriteoreetik
31. märts – Richard Chamberlain, ameerika näitleja
1. mai – Julian Mitchell, inglise stsenarist
6. juuli – Tenzin Gyatso, 14. dalai-laama, Tiibeti usujuht
21. juuni – Françoise Sagan, prantsuse kirjanik
19. august – Dumitru Radu Popescu, rumeenia kirjanik
5. september – Johnny Briggs, inglise filmi- ja seriaalinäitleja
11. september – Arvo Pärt, eesti helilooja
11. september – Jacques Gaillot, Partenia titulaarpiiskop
25. september – Maj Sjöwall, rootsi kirjanik
3. oktoober – Charles Duke, USA astronaut
12. oktoober – Luciano Pavarotti, itaalia laulja
30. oktoober – Michael Winner, inglise filmilavastaja ja -produtsent
3. november – Ingrid Rüütel, eesti filoloog ja folklorist
14. detsember – Arvo Valton, eesti kirjanik
16. detsember – Olev Oja, eesti koori- ja orkestrijuht
30. detsember – Omar Bongo, Gaboni president

SurnudRedigeeri

Pikemalt artiklis Surnud 1935

5. jaanuar – Leopold Tõnson, eesti sporditegelane
10. jaanuar – Edwin Flack, austraalia kergejõustiklane
28. jaanuar – Mihhail Ippolitov-Ivanov, Vene helilooja ja dirigent
24. aprill – Mart Vels, Eesti õpetaja ja põllumees
21. mai – Hugo de Vries, hollandi bioloog
5. juuni – Mart Torrim, Luunja puukooli juhataja
2. juuli – Osvald Pau, Eesti sõjaväelane
4. juuli – Antonina Arula, eesti näitleja
5. juuli – Verner Treuhoff, Eesti sõjaväelane
30. august – Henri Barbusse, prantsuse kirjanik
14. oktoober – Jaan Koort, eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik
25. november – Iyasu V, endine Etioopia keiser
31. detsember – Roland Köster, Saksa suursaadik Pariisis

Nobeli auhinnadRedigeeri

füüsika – James Chadwick
keemia – Frédéric Joliot, Irène Joliot-Curie
meditsiin – Hans Spemann
kirjandus – auhinda välja ei antud
rahu – Carl von Ossietzky

ViitedRedigeeri

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 233–235
↑ ^2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 ^2,11 ^2,12 ^2,13 ^2,14 ^2,15 ^2,16 ^2,17 ^2,18 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

VälislingidRedigeeri

Eesti Kroonika 1935

[Kronoloogia,_2007-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 233–235

[ESBL-2] 2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 ^2,11 ^2,12 ^2,13 ^2,14 ^2,15 ^2,16 ^2,17 ^2,18 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[1]

[2]