15. september
kuupäev
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
<< September >> | ||||||
E | T | K | N | R | L | P |
1 | ||||||
2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |
30 | ||||||
2024 |
15. september on Gregoriuse kalendri 258. (liigaastal 259.) päev, Juliuse kalendri järgi 2. september (1901–2099).
Pühad ja tähtpäevad
muudaSündmused
muuda- 1565 – Liivi sõda: Ivan IV käsul küüditati Tartu kodanikud Venemaale, kust neil aastail 1569–1570 lubati tagasi tulla.
- 1569 – Liivi sõda: Taani laevad ilmusid Tallinna reidile ja pommitasid linna.
- 1575 – Liivi sõda: venelased vallutasid poolakatelt Pärnu. Järgnesid ulatuslikud rüüstamised Lääne-Eestis ja elanike küüditamine.
- 1927 – buda munk Karl Tõnisson (Vend Vahindra) pidas Kopli vanas rahvamajas kõne teemal "Mis on Buddha usk meie maale ja rahvale".[1]
- 1928 – tegevust alustas Tartu Ülikooli Kehakultuuri Instituut.[2]
- 1932 – Rakverre ümberpaigutatud 1. diviisi staap lahkus soomusrongil Kapten Irv Narvast.
- 1934 – avati Tallinna Kunstihoone.
- 1941 – Saksa okupatsioonivõimud kinnitasid ametisse Eesti Omavalitsuse eesotsas Hjalmar Mäega.
- 1982 – toimusid 19. septembrini kestnud Tartu ülikooli 350. aastapäeva pidustusüritused.[3]
- 1989 – Interliikumine korraldas Eestis "solidaarsusmarsse", osavõtt nendest jäi aga väheseks.[4]
- 2018 – Sindis avati Mihkel Mathieseni mälestussammas.
Maailmas
muuda- 608 – Bonifatius IV sai paavstiks.
- 1697 – Saksimaa kuurvürst Friedrich August I krooniti August II-na Poola kuningaks.
- 1776 – britid maabusid Kipi sadamas, et sõdida Ameerika iseseisvussõjas ja vallutada New York.
- 1821 – Costa Rica, Guatemala, Honduras, Nicaragua ja El Salvador kuulutasid end iseseisvaks.
- 1830 – avati raudteeliin Liverpooli ja Manchesteri vahel.
- 1831 – New Jerseys tegi esimese sõidu vedur John Bull.
- 1862 – Ameerika kodusõda: Konföderatsiooni väed vallutasid Harper's Ferry linna Virginia osariigis.
- 1883 – Bombays asutati Bombay Looduse Ajaloo Selts.
- 1905 – 100 000 inimest avaldas Budapestis meelt üleüldise valimisõiguse kehtestamise poolt. Ungaris oli 20 miljonist kodanikust valimisõigus üksnes ühel miljonil.
- 1905 – hakkas tööle Slettnesi tuletorn – maailma kõige põhjapoolsem mandril asuv majakas.
- 1914 – Esimene maailmasõda: Saksamaa ja Prantsusmaa vahel algas esimene Aisne'i lahing.
- 1916 – Esimene maailmasõda: Somme'i lahingus kasutati lahingutegevuses esimest korda tanke.
- 1928 – Alexander Fleming leiutas penitsilliini.
- 1935 – Nürnbergi seadus võttis Saksamaa juutidelt kodakondsuse.
- 1947 – Itaalia ja Jugoslaavia vahele loodi ÜRO kaitse all olev Trieste Vaba Territoorium.
- 1948 – Argentina sai UNESCO liikmeks.
- 1949 – Konrad Adenauer sai Saksamaa Liitvabariigi esimeseks liidukantsleriks.
- 1950 – USA väed maabusid Koreas Inchonis.
- 1952 – USA andis Eritrea Etioopia kontrolli alla.
- 1959 – Nikita Hruštšov saabus esimese Nõukogude Liidu juhina visiidile USA-sse.
- 1973 – Carl XVI Gustaf sai Rootsi kuningaks.
- 2000 – Sydneys avati 2000. aasta suveolümpiamängud.[5]
Sündinud
muuda- Pikemalt artiklis Sündinud 15. septembril
- 53 – Traianus, Vana-Rooma keiser
- 1254 – Marco Polo, itaalia maadeavastaja
- 1613 – François de La Rochefoucauld, prantsuse kirjanik
- 1789 – James Fenimore Cooper, USA kirjanik
- 1828 – Aleksandr Butlerov, vene keemik
- 1857 – William Howard Taft, USA president ja Ülemkohtu kohtunik
- 1876 – Bruno Walter, helilooja ja dirigent
- 1877 – Shefqet Verlaci, Albaania poliitik, peaminister
- 1890 – Agatha Christie, inglise kirjanik
- 1894 – Jean Renoir, prantsuse filmirežissöör
- 1901 – Aleksander Bergmann, eesti kunstnik
- 1902 – Fritz Riemann, saksa psühhoanalüütik
- 1904 – Umberto II, Itaalia kuningas
- 1907 – Gunnar Ekelöf, rootsi luuletaja
- 1917 – Boris Kabur, eesti kirjanik ja tõlkija
- 1924 – György Lázár, Ungari luuletaja
- 1924 – Lucebert, hollandi maalikunstnik ja luuletaja
- 1926 – Jean-Pierre Serre, prantsuse matemaatik
- 1929 – Murray Gell-Mann, USA füüsik
- 1930 – Endel Lippmaa, eesti akadeemik
- 1937 – Fernando de la Rúa, Argentina poliitik
- 1941 – Juri Norštein, Venemaa animafilmilavastaja
- 1942 – Mare Vint, eesti graafik
- 1945 – Carmen Maura, hispaania näitleja
- 1945 – Jessye Norman, USA ooperilaulja (sopran)
- 1946 – Oliver Stone, USA filmirežissöör
- 1947 – Viggo Jensen, taani jalgpallur ja treener
- 1951 – Johan Neeskens, hollandi jalgpallur
- 1955 – Õnne Kepp, eesti kirjandusteadlane
- 1955 – Kalle Rõõmus, eesti arhitekt
- 1956 – Rao Heidmets, eesti animafilmilavastaja
- 1956 – Maggie Reilly, šoti laulja
- 1961 – Mihhail Stalnuhhin, Eesti poliitik
- 1963 – Mart Johanson, eesti muusik
- 1964 – Robert Fico, Slovakkia poliitik
- 1967 – Simone Greiner-Petter-Memm, saksa laskesuusataja
- 1972 – Letizia, Hispaania kuninganna
- 1982 – Timo Toots, eesti fotograaf ja elektroonikakunstnik
- 1984 – Harry, Walesi prints
- 1985 – Loore Aaslav-Kaasik, eesti lavastaja ja näitleja
Surnud
muuda- Pikemalt artiklis Surnud 15. septembril
- 1700 – André Le Nôtre, prantsuse aednik
- 1858 – Johann Karl Simon Morgenstern, Eesti klassikaline filoloog
- 1891 – Ivan Gontšarov, vene kirjanik
- 1921 – Roman von Ungern-Sternberg, Venemaa sõjaväelane
- 1938 – Thomas Wolfe, USA kirjanik
- 1945 – Anton Webern, Austria helilooja
- 1952 – Hugo Raudsepp, eesti kirjanik
- 1971 – John Desmond Bernal, Briti füüsik
- 1973 – Gustav VI Adolf, Rootsi kuningas
- 1975 – Pavel Suhhoi, lennukikonstruktor
- 1978 – Willy Messerschmitt, saksa lennukikonstruktor
- 1993 – Julian Semjonov, vene kirjanik
- 1994 – Kaja Kõlar, eesti laulja
- 2007 – Colin McRae, šoti rallisõitja
- 2008 – Richard Wright, inglise klahvpillimängija
- 2013 – Virve Aruoja, eesti filmilavastaja
- 2015 – Olaf Utt, eesti ajakirjanik ning kirjandus- ja teatrikriitik
Ilmarekordid
muuda- ...
Viited
muuda- ↑ Robert Nerman. Kopli : miljöö, olustik, kultuurilugu 1918-1940. Tallinn, 2002, lk. 31
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ Mati Graf. Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988-1991. Tallinn, 2012, lk 107
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. aprill 2014. Vaadatud 19. aprill 2014.
{{cite web}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)