Boris Kabur

Boris Kabur (aastani 1936 Boris Baigunov; 15. september 1917 Tallinn – 28. jaanuar 2002 Tartu) oli eesti kirjanik, tõlkija ja konstruktor-leiutaja.

Elulugu

Aastatel 1925–1931 õppis ta Tallinna 5. algkoolis ja 1936. aastal lõpetas Tallinna poeglaste kommertsgümnaasiumi. 1942. aastal lõpetas ta magistrina Tartu Riikliku Ülikooli, kus oli õppinud matemaatika-loodusteaduskonnas.

Aastail 1942–1945 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli radioloogiakateedri assistent, 1945–1946 vangis. 1946–1947 töötas Üleliidulises Okeanograafia ja Merekalamajanduse Teadusliku Uurimise Instituudis Moskvas.

1947. aastal ta arreteeriti ja saadeti Siberisse, kus ta viibis kuni 1954. aastani. Koos teiste pagendatud teadlastega töötas ta Üleliidulises Metsatööstuse Ministeeriumi erikonstrueerimisbüroos välja bensiinimootori peal töötava käsisae. Kabur nimetas mootorsaage algul nimega "Taiga", hiljem hakati seda võimukandjate vastuseisu tõttu^[1] nimetama "Družbaks". Ta oli vangistatud ka septembris 1943 Saksa võimude poolt Tartus Soome põgenemisele kaasaaitamise eest.

1954. aastal naasis ta Eestisse, kus hakkas vabakutseliseks kirjanikuks. 1966. aastast kuulus ta Kirjanike Liitu.

Kabur valiti ka Idamaade kirjanduse teeneka tõlkijana Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi auliikmeks.

Looming

Peale ilukirjandusliku loomingu tegeles ta ka tõlkimisega. Ta on tõlkinud muu hulgas Walt Whitmani, Valentin Rasputini ja Nikolai Roerichi teoseid. Ta on eesti keelde tõlkinud ka mitu eepost, näiteks akkadi eepose "Gilgameš", ning koostanud lasteversiooni "Haiavatast".