Ava peamenüü

Nicaragua on Kesk-Ameerika riik, mis piirneb põhjas Hondurase ja lõunas Costa Ricaga. Läänes ulatub Nicaragua Vaikse ookeanini ja idas Kariibi mereni.

Nicaragua Vabariik


hispaania República de Nicaragua
Nicaragua lipp Nicaragua vapp
Nicaragua lipp Nicaragua vapp
Nicaragua asendikaart
Riigihümn "Salve a ti"
Pealinn Managua
Pindala 130 373 km²
Riigikeel hispaania keel
Rahvaarv 6 217 581 (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 47,7 in/km²
Riigikord presidentaalne vabariik
President Daniel Ortega
Iseseisvus 15. september 1821
SKT 13,814 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 2221 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik córdoba (NIO)
Ajavöönd maailmaaeg −5
Tippdomeen .ni
ROK-i kood NCA
Telefonikood 505

Varem oletati, et riigi nimi on tuletatud rikka ja võimuka indiaanipealiku Nicarao nimest (kes viissada aastat tagasi hakkas hispaania vallutajatele ägedalt vastu) ja hispaania sõnast agua ('vesi' – maa lääneosa kahe suure järve, Managua järve ja Nicaragua järve järgi). Praegu arvatakse, et Nicaragua nimi on tuletatud nahua keelest, kuid nime täpse tähenduse üle vaieldakse.

HaldusjaotusRedigeeri

 
Nicaragua departemangud

Nicaragua jaguneb 15 departemanguks ja 2 autonoomseks piirkonnaks (AP; sulgudes keskus):

  1. Boaco (Boaco)
  2. Carazo (Jinotepe)
  3. Chinandega (Chinandega)
  4. Chontales (Juigalpa)
  5. Estelí (Estelí)
  6. Granada (Granada)
  7. Jinotega (Jinotega)
  8. León (León)
  9. Madriz (Somoto)
  10. Managua (Managua)
  11. Masaya (Masaya)
  12. Matagalpa (Matagalpa)
  13. Nueva Segovia (Ocotal)
  14. Rivas (Rivas)
  15. Río San Juan (San Carlos)
  16. Atlántico Norte (Bilwi) (AP)
  17. Atlántico Sur (Bluefields) (AP)

AjaluguRedigeeri

Esimese eurooplasena jõudis Nicaragua rannikule 16. septembril 1502 Christoph Kolumbus.

1979. aastal kukutati võimult rohkem kui 40 aastat Nicaraguat valitsenud Somoza perekond. Võimu haaras sandinistide juhitud valitsus, mis kukutati omakorda 1990. aastal.

LoodusRedigeeri

KliimaRedigeeri

Troopikavöötmes asuvas Nicaraguas vältab vihmaperiood maist oktoobrini. Mõnes paigas sajab vihma rohkem kui 3100 mm aastas. Riigi idarannikut tabavad tihtipeale orkaanid. 1998. aastal võttis orkaan Mitch, mis tegi suurt laastamistööd ka El Salvadoris ja eriti Hondurases, 1800 nicaragualase elu ning hävitas peale selle ka suurema osa riigi banaani-, suhkru- ja kohvisaagist. Riigi lääneosa kliima on idaosast kuivem ja seal laiuvad väheste metsade kõrval peamiselt savannid.

MäedRedigeeri

 
Momotombo vulkaan

Riigi lääne- ja idaosa eraldavad teineteisest kaks pikka mäeahelikku, kus leidub rohkem kui 40 vulkaani. Osalt nende tõttu tabavad Nicaraguat ohtrad maavärinad. Näiteks 1992. aastal toimunud maavärin jättis peavarjuta 16 000 inimest.

Nicaragua kõrgeimad mäed on Montes Kilambe (1963 m) ja Momotombo (1865 m).

Madalikud ja järvedRedigeeri

Kariibi mere äärset Nicaragua idaosa kutsutakse Moskiitorannikuks. Tegemist on osaliselt vihmametsadega kaetud, ohtrate laguunide ja jõedeltadega palistatud rannikumadalikuga, mis ulatub kohati rohkem kui 70 km kaugusele sisemaale.

Nicaragua lõunaosas domineerib hiiglaslik madalik, kus paiknevad Nicaragua ja Managua järv. Tegemist on Kesk-Ameerika suurimate järvedega. Suurem osa Nicaragua rahvast elab ja töötab Vaikse ookeani ning Nicaragua ja Managua järvede vahele jääval madalikul. Seal on väga viljakad mullad, kus kasvavad jõudsalt nii kodumaise kui ka välisturu jaoks mõledud puuvill, banaanid, mais, riis, ja oad. Järvi ühendab Tititapa jõgi.

Nicaragua järvRedigeeri

 
Vulkaaniline saar Nicaragua järves

Nicaragua järv on 177 km pikkune ja kuni 58 km laiune. Selles asub rohkem kui 400 saart, mistõttu on järv populaarne turismisihtkoht. Tegemist on maailma ainsa järvega, kus elab mitmesuguseid merekalu, teiste seas mõõkkalu ja haisid. Uuringud on näidanud, et need on Kariibi merest pärinevad kalad, kes on ujunud järve San Juani jõge pidi. Lisaks sellele voolab järvest merre veel kolm suuremat jõge.

JõedRedigeeri

Nicaragua tähtsamad jõed:

TaimestikRedigeeri

Taimestik on troopiline ja lähistroopiline. Lopsakust soodustavad Atlandi rannikul maist oktoobrini sadavad ohtrad vihmad. Palju kasvab tammi, mände, seedreid, palsami- ja mahagonipuid, samuti igasuguseid viljapuid.

LoomastikRedigeeri

Nicaragua loomastik on ülikülluslik: ahvid, hirved, eksootilised linnud, sisalikud, muud roomajad jpt.

RahvastikRedigeeri

Nicaragua elanikkond on koondunud riigi lääneossa, Vaikse ookeani rannikule ja kahe suure järve ümber. Umbes 70% rahvastikust on segaverelised, umbes 17% valged. Atlandi rannikul asuv Zelaja piirkond koosneb Atlántico Norte ja Atlántico Sur'i departemangust ning hõlmab peaaegu poole riigi pindalast, kuid seal elab vaevalt 10% riigi elanikkonnast, sest kliima on halb. Seda rannikulõiku tuntakse ajalooliselt Moskiitoranniku nime all (miskito indiaanihõimude järgi) ning selle hulka kuulub ka Río Plátano biosfäärikaitseala Hondurase idaosas. Kariibi mere ääres elab üsna palju põlisindiaanlasi ja mustanahalisi. 55% rahvastikust elab rannikulinnades.

MajandusRedigeeri

EksportRedigeeri

Nicaragua on peamiselt põllumajanduslik riik. Põllumajanduse osatähtsus ekspordist on 60%, mis teeb aastas ligi 300 miljonit USA dollarit. Nicaraguast pärinev Flor de Caña rumm on üks Ladina-Ameerika paremaid. Hea maine on ka tubakal ja loomalihal. Nicaragua põllumajandus põhineb ajalooliselt banaani-, kohvi-, suhkru-, loomaliha- ja tubakaekspordil. Kergetööstus (maquila – välisomanikega ettevõte, mis kasutab ära kohalikku odavat tööjõudu ja väikesi makse), turism, pangandus, kaevandamine, kalastamine ja üldkaubandus on laienemas. Suur osa Nicaragua majandusest sõltub suuresti välismaistest rahasaadetistest, mis tegid 2006. aastal kokku 655,5 miljonit USA dollarit.

VaesusRedigeeri

SKT poolest elaniku kohta on Nicaragua läänepoolkera teine väikseima majandusega riik. CIA Fact Booki andmetel oli inflatsioon vahemikus 20002006 keskmiselt 8,1%, aastal 2009 oli see 9,8%. Maailmapanga andmed näitavad ajavahemikul19952004 keskmiselt 5% kasvu. 2005. aastal kasvas majandus 4%, kusjuures SKT oli 4,91 miljardit USA dollarit. 2006. aastal kasvas majandus 3,7%, millega SKT saavutas 5,3 miljardi dollari taseme. 2008. aastaks jõudis see 6,5 miljardi dollarini.

ÜRO andmetel elab 28% nicaragualastest allpool vaesuspiiri (2006. aasta hinnang), töötus on 3,9% ja 46,5% on alahõivatud (2008. aasta hinnang). Nagu mitmes teises arenguriigis, moodustavad Nicaraguas suure osa vaestest naised. Naiste osatähtsus perekonnapeana on üsna kõrge – 39% linnades ja 28% maal. ÜRO andmetel elab 80% põlisrahvast (kes moodustavad elanikkonnast 5%) vähem kui ühel dollariga päevas.

Hädade taga peituvad mitmed tegurid. Nicaragua on palju kannatanud mitmesuguste looduskatastroofide, peamiselt orkaanide ja maavärinate tagajärjel. Lisaks sellele toimusid riigis pikaajalised kodusõjad, kohalikud konfliktid ja muud rahutused. Aastaid kestnud ebastabiilsus on andnud suure löögi avalikele teenustele.

TaristuRedigeeri

1980. aastatel toimunud sõjas ameeriklaste poolt toetatud Contrade ja valitud valitsuse sandinistide vahel sai suur osa taristust kannatada või hävines. Inflatsioon püsis kaheksakümnendatel ligi 30% juures. Pärast Ameerika Ühendriikide kaubandusembargot 1985. aastal, mis kestis 5 aastat, suurenes Nicaragua inflatsioon tugevalt. 1985. aasta tempo oli 220%, kolmekordistus järgmisel aastal ja 1988. aastaks oli 13 000%. Majanduse arendamiseks on viimastel aastatel tugevasti tööstust arendatud.

2005. aastal teatas valitsus plaanist ehitada Atlandi ja Vaikset ookeani ühendav kanal, mis valmimise korral hakkaks konkureerima Panama kanaliga.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 8.04.2019.
  2. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
  3. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.

VälislingidRedigeeri

  Nicaragua – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus