1924

22. märts - sai alguse Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum.
10. aprill – Tallinnas Harjuoru võimlas oli esimene Eestis toimunud rahvusvaheline korvpallimatš. Mängisid Tallinna NMKÜ ja Riia NMKÜ. Tallinn kaotas 18:19.^[1]
27. aprill – lõppesid Eesti meistrivõistlused tõstmises^[1].
29. aprill – toimus esimene Eesti-Läti maavõistlus korvpallis, mille Eesti kaotas 16:20^[1].

11. mai – kell 9.35 -10.45 anti Haapsalu raadiojaamast eetrisse esimene avalikkusele mõeldud katsesaade – Läänemaa gümnaasiumi segakoori kontsert. Saade oli kuuldav Tallinnas, Vändras ja Pärnus.
5. mai – Karl Friedrich Akel valiti Eesti Olümpia Komitee (asutati detsember 1923) esimeseks esimeheks^[1].
25. mai – Pariisi olümpiamängud: Eesti kaotas jalgpallis USA-le 0:1. See oli Eesti rahvuskoondise esimene mäng tiitlivõistlustel^[1].
Maikuus ilmus Eesti Naiste Karskusliidu väljaandel esimest korda ajakiri Eesti Naine^[2]

3. juuni – Pariisi olümpiamängud: toimus Eesti ainus jalgpallimatš, mis kaotati Iirimaale 1:3^[1].
19. juuni – toimus Eesti-Türgi maavõistlus jalgpallis, mille Eesti kaotas 1:4^[2]^[1].

11. juuli – Eestis hakkas kehtima kuldkroon.
31. juuli – Tallinnas asutati Eesti Autoklubi^[1].

16. august – Abja raudteejaama lähedal tapeti kommunistide poolt Riigikogu liige Jaak Nanilson.

11. september – Tallinna kinos Rekord esilinastus osaühisuses Estonia-Film valminud Eesti esimene täispikk dokumentaalfilm "Filmikaameraga läbi Eesti" (operaator Rudolf Hunt)^[2].
27. september – asutati Eesti Mootorispordi Keskliit^[1].

1. oktoober – Tallinna-Pääsküla liinil pandi käiku Baltimaade esimesed elektrirongid.

1. november – registreeriti osaühisus Raadio Ringhääling^[2].
14. november – Naissaare lähedal uppus traalimist tegev suurtükipaat "Meeme"; hukkus ka kaks meeskonnaliiget^[2].
19. november – asutati Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts^[2].
21. november – asutati Korporatsioon Amicitia.
27. november – 149 protsess: 149-le jaanuaris vahistatud kommunistile esitati süüdistus riigireetmises (neist 1 mõisteti surma ja üle 30 eluaegsele sunnitööle)

1. detsember – Tallinnas toimus Esimese detsembri mäss.
4. detsember – Eesti eugeenikaselts "Tõutervis" võttis vastu oma juhtlaused.
11. detsember – Riigikogu otsustas asutada Kaubandus-Tööstuskoja, 120-liikmelise esinduskogu Eesti majanduselu edendamiseks.
12. detsember – Tallinnas esilinastus esimene Eesti täispikk mängufilm, Eesti National Filmis lavastatud ajalooline draama "Mineviku varjud".

Aa mõisa rajati hooldekodu.
Sel aastal on salapiiritusvedu Soome väga laiaulatuslik^[2]. Väidetakse, et üle lahe viiakse aastas u 2 miljonit liitrit piiritust^[2].

SündinudRedigeeri

Pikemalt artiklis Sündinud 1924

1. jaanuar – Idi Amin, Uganda diktaator
3. jaanuar – Ülo Vinter, eesti helilooja
8. veebruar – Raimond Kolk, eesti kirjanik
19. veebruar – Lee Marvin, USA filminäitleja
18. veebruar – Evald Iljenkov, vene filosoof
21. veebruar – Robert Mugabe, Zimbabwe poliitik, peaminister 1980–87, ja president aastast 1987
8. märts – Geert van Dijk, Hollandi kabetaja
3. aprill – Marlon Brando, USA näitleja
13. aprill – Stanley Donen, USA filmilavastaja
28. aprill – Donatas Banionis, filminäitleja
16. mai – Jüri Teras, eesti arstiteadlane ja mikrobioloog
29. mai – Lars Bo, taani kunstnik ja kirjanik
30. mai – Norbert Schemansky, USA tõstja
4. juuni – Dennis Weaver, USA filminäitleja
8. juuni – Ivar Grünthal, eesti kirjanik
12. juuni – Paul Haavaoks, eesti luuletaja
12. juuni – George H. W. Bush, USA 41. president
15. juuni – Ezer Weizman, Iisraeli president 1993–2000
17. juuni – Rune Larsson, rootsi kergejõustiklane
16. september – Lauren Bacall, USA filminäitleja ja laulja
23. september – Heinrich Schultz, eesti kultuuritöötaja
30. september – Truman Capote, Ameerika Ühendriikide kirjanik
4. oktoober – Charlton Heston, USA filminäitleja
17. oktoober – Ülo Sooster, eesti maalikunstnik
18. oktoober – Egil Hovland, norra helilooja
24. oktoober – Piet Roozenburg, hollandi kabetaja
27. oktoober – Alain Bombard, prantsuse arstiteadlane ja bioloog
16. november – Mel Patton, USA kergejõustiklane, jooksja
19. november – Jan Otčenášek, Tšehhi kirjanik
19. november – J. D. Sumner, USA gospellaulja
19. november – Endel Simmermann, Eesti näitleja
19. november – Knut Steen, Norra skulptor
22. november – Geraldine Page, USA näitleja
25. november – Mauri Sariola, soome kirjanik
29. november – Erik Balling, taani filmilavastaja ja kirjanik
6. detsember – Pavel Matev, bulgaaria luuletaja ja esseist
6. detsember – Koji Tsuruta, jaapani filminäitleja
7. detsember – Mário Soares, Portugali president 1986–96

SurnudRedigeeri

Pikemalt artiklis Surnud 1924

24. jaanuar – Marie-Adelheid, endine Luksemburgi suurhertsoginna
21. jaanuar – Vladimir Iljitš Lenin, Nõukogude impeeriumi rajaja
3. veebruar – Woodrow Wilson, USA 28. president
3. juuni – Franz Kafka, kirjanik
16. august – Jaak Nanilson, Eesti poliitik
7. oktoober – Ivan Abarenkov, Tartu Linna Avaliku Raamatukogu juhataja
12. oktoober – Anatole France, prantsuse kirjanik
1. detsember – Karl Kark, Eesti teedeminister

Nobeli auhinnadRedigeeri

füüsika – Manne Siegbahn
keemia – auhinda välja ei antud
meditsiin – Willem Einthoven
kirjandus – Władysław Reymont
rahu – auhinda välja ei antud

ViitedRedigeeri

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 ^1,8 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ^2,7 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.

[ESBL-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 ^1,8 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[Kronoloogia,_2007-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ^2,7 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.

[1]

[2]