5. mai
kuupäev
| << Mai >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2025 | ||||||
5. mai on Gregoriuse kalendri 125. (liigaastal 126.) päev. Juliuse kalendri järgi 22. aprill (1901–2099).
Sündmused
muuda- 1823 – Liivimaal vabastati pooled taluperemehed.[1][küsitav]
- 1858 – kehtima hakkas Eestimaa kubermangu 1856. aasta talurahvaseadus.[1]
- 1868 – kehtima hakkas teorendilepingute sõlmimise keeld.[1]
- 1924 – Karl Friedrich Akel valiti Eesti Olümpia Komitee (asutati detsember 1923) esimeseks esimeheks.[2]
- 1934 – Tallinnas vahistati 24 vapslikku meeleavaldajat.[3]
- 1935 – riigivanem Konstantin Päts sõitis Poolasse ravile.
- 1936 – Tallinna-Harju prefektuuri politseijaoskonnad varustati pisargaasipüstolitega.
- 1938 – Ivan Bunin saabus Tartusse.
- 2011 – Harju Maakohus mõistis Eesti Euroopa Liikumise endise juhataja Anna-Maria Galojani süüdi omastamises ja võltsitud dokumentide kasutamises. Kohus mõistis Galojanile liitkaristuse, ühe aasta ja kümne kuu pikkuse vangistuse, millest kohe kandmisele kuulus viis kuud, ülejäänud aga oli tingimisi nelja-aastase katseajaga. Tsiviilhagi tema vastu rahuldati 47 956 euro ulatuses.[4]
Maailmas
muuda- 1764 – Peterburis asutati Venemaa keisrinna Katariina II poolt Aadlineiude kasvatusselts («Воспитательное общество благородных девиц»), (Smolnõi instituut)
- 1835 – Belgias Brüsseli ja Mecheleni vahel avati Mandri-Euroopa esimene raudteeliin.
- 1862 – Prantsusmaa interventsioon Mehhikos: keiser Napoleon III poolt saadetud Prantsuse armeekorpus sai Puebla lahingus Mehhiko vägedelt lüüa.
- 1885 – USA ärimees George Eastman sai patendi rullfilmile.
- 1912 – Stockholmis avati 1912. aasta suveolümpiamängud.[5]
- 1918 – Viiburi vallutamisega Soome valgete poolt lõppes Soome kodusõda. Soome punaväelased põgenesid Petrogradi.
- 1921 – Prantsuse moelooja Coco Chanel esitles viienda kuu viiendal päeval parfüümi Chanel No. 5. See oli esimene parfüüm, mida müüdi kogu maailmas.
- 1933 – Norra valdused Ida-Gröönimaal kuulutati Haagi Alalise Rahvusvahelise Kohtu poolt õigusvastaseks. Norra tunnustas otsust ning Gröönimaa jäi tervenisti Taani võimu alla.
- 1945 – Teine maailmasõda: puhkes Praha ülestõus.[6]
- 1945 – Nõukogude sõjaväelased leidsid Berliinis Riigikantselei aias mürsulehtri põhjast Adolf Hitleri ja Eva Brauni põlenud surnukehad.[7]
- 1945 – Šveits katkestas diplomaatilised suhted Saksamaaga.[8]
- 1961 – USA-s startis Mercury programmi esimene mehitatud missioon, mille käigus sai Alan Shepard esimeseks ameeriklaseks ja kolmandaks inimeseks kosmoses.
- 1989 – Läti NSVs seadustati läti keel riigikeelena.[9]
Sündinud
muuda
Pikemalt artiklis Sündinud 5. mail
- 1813 – Søren Kierkegaard, taani filosoof
- 1818 – Karl Marx, saksa filosoof, sotsioloog, majandusteadlane ja revolutsionäär
- 1846 – Henryk Sienkiewicz, poola kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1905
- 1863 – Ole Olsen, Taani filmimees, Nordisk Filmi asutaja
- 1866 – Ants Laikmaa, eesti maalikunstnik
- 1877 – Georgi Sedov, Venemaa mereväelane ja polaaruurija
- 1948 – Peeter Novod, eesti luuletaja ja endine ajakirjanik
- 1966 – Ljubov Jegorova, vene murdmaasuusataja
Surnud
muuda- Pikemalt artiklis Surnud 5. mail
- 1821 – Napoléon Bonaparte, Prantsusmaa keiser 1804–1814 ja 1815
- 1874 – Charles Gleyre, šveitsi kunstnik
- 1954 – Johannes Santpank, Eesti sõjaväelane
- 1995 – Mihhail Botvinnik, vene maletaja
- 2007 – Dan Põldroos, eesti näitleja
- 2013 – Robert Ressler, Ameerika Ühendriikide kriminoloog
Pühad
muudaNimepäev
muudaIlmarekordid
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Nurjunud "üldstreik" ja meeleavaldus. Vaba Maa, 8. mai 1934, nr. 106, lk. 1.
- ↑ Paavo Kangur. Hakkaja tüdruk : Anna-Maria Galojani tõus ja langus. Tallinn, 2012, lk. 171
- ↑ Stockholm 1912 corporate.olympics.com.au
- ↑ The Prague Uprising Globe at War
- ↑ Antony Beevor. Berliin 1945. Tallinn, 2003, lk. 460
- ↑ Was war am 05. Mai 1945 chroniknet.de
- ↑ Uldis Germanis. Läti rahva elurada. Tartu, 1995, lk. 300
- ↑ World Portuguese Language Day UNESCO. Vaadatud 5. mail 2024