Brüssel

Belgia pealinn

Brüssel [br'üssel] (prantsuse keeles Bruxelles, hollandi keeles Brussel, saksa keeles Brüssel) on de iure Belgia pealinn.

Brüssel

prantsuse Ville de Bruxelles
hollandi Stad Brussel
saksa Stadt Brüssel
00 Bruxelles - Mont des Arts.jpg

Pindala: 32,61 km²
Elanikke: 185 103 (1.01.2020)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 50° 51′ N, 4° 21′ E
Bruxelles-Capitale Bruxelles-ville.svg
Brüsseli linna asend Pealinna Brüsseli piirkonnas

Linn kuulub halduslikult Pealinna Brüsseli piirkonna koosseisu, kuid on samas ka teise, Flandria piirkonna pealinn.

Brüssel kasvas väikesest asulast Zenne (Senne) jõe kaldal tähtsaks linnaks Euroopas. Alates Teise maailmasõja lõpust on see olnud rahvusvahelise poliitika suureks keskuseks. Linnas on palju rahvusvahelisi organisatsioone ning töötab rohkesti poliitikuid, diplomaate ja riigiteenistujaid.[2]

Brüssel on de facto Euroopa Liidu pealinn, sest seal asub mitu Euroopa Liidu institutsiooni, sealhulgas administratiiv-legislatiivsed, täidesaatev-poliitilised ja legislatiivsed harud, kuigi juriidiline haru paikneb Luxembourgis ja Euroopa Parlament kohtub vähemuse osa aastast Strasbourgis.[3]

Brüsselist voolab läbi Zenne jõgi, mis aastail 18671871 kaeti kesklinnas täielikult.

Rahvusvahelised organisatsioonidRedigeeri

Brüsselis asub mitme rahvusvahelise organisatsiooni peakorter. Neist olulisemad on NATO ja Euroopa Liit.

Linna nime päritoluRedigeeri

Brüsseli nimi tuleb vanahollandikeelsest sõnast Bruocsella, Brucsella või Broekzele, mille esimene pool (bruoc, bruc või broek) tähendab sood ning teine (sella või zele) ühetoalist maja, templit või kabelit. Samad sõnatüved olid ka keldi keeltes. Niihästi hollandi kui ka prantsuse keeles on ajapikku k sõnast kadunud ja z hääldub s-ina. Ka ülejäänud kohanimed Pealinna Brüsseli piirkonnas on hollandi päritolu peale Evere, mis on keldi päritolu.

AjaluguRedigeeri

Aastal 977 läänistas Saksa-Rooma keiser Otto II Alam-Lotringi hertsogkonna impeeriumi läänepiiril Prantsuse kuninga Louis IV pojale Charlesile. Ehkki linna on mainitud varemgi, peetakse linna asutamiseks just seda, kui Charles 979. aastal Zenne jõe saarele (Saint-Géry saarele) väikese kindluse ehitas. Pärast tema surma 997. aastal läks piirkond Leuveni dünastiale, sest Leuveni krahv Lambert I abiellus Charlesi tütrega. Leuveni dünastia valitses linnas 1406. aastani ja laiendas oma valdusi. Lõpuks oli suguvõsa pea tiitliks Brabandi, Lotringi ja Limburgi hertsog. Juba 11. sajandil sai Brüssel tähtsaks peatuspaigaks teel Bruggest Kölni. Samal ajal ehitati korralik kindlus ja linnamüür.

Aastail 13571379 ehitati uus linnamüür, sest vana oli jäänud väikeseks. Vana linnamüüri tuntakse praegu nn sisemise rõnga ja pentagonina, uue linnamüüri kohta nn suure rõngana. Väikese rõnga ümbermõõt on 8 km, suure rõnga oma 30 km. Väikese rõnga laskis lammutada tollane Brabandi, Lotringi ja Limburgi hertsog Joseph II ning seda müüri pole säilinud. Müüri asemel on tänavad.

1405. aastal suri Leuveni dünastia välja. Brabant läks Burgundia dünastiale, sest Leuveni viimane krahvinna Margaretha III oli abielus Burgundia hertsogi Philippe Südiga. Burgundia dünastia valitses piirkonda 1482. aastani, mil suri Charles Südi tütar Marie ja Burgundia läks Habsburgide kätte, sest Saksa-Rooma keiser Maximilian I oli Mariega abielus. Habsburgidele kuulus Brabant 1794. aastani, mil Prantsusmaa selle vallutas.

13.15. augustil 1695 purustas Prantsusmaa suurtükivägi Üheksa-aastase sõja käigus Brüsseli. Linnal puudus sel ajal sõjaline tähtsus ning Prantsusmaa Brüsseli hävitamisest ka midagi ei saanud. Sõjaväelasi linnas peaaegu polnud. Puhkes palju tulekahjusid, milles kokku hävis 4000–5000 maja, kolmandik linna, sealhulgas Grand Palace. Pommitamise kestel hävitati arvutult kultuuriväärtusi. See oli Lääne-Euroopa ajaloo esimene juhtum, kus tsiviilelanikkonna vastu niisugust jõudu rakendati ning selline vandalism alandas Prantsusmaa kuninga Louis XIV mainet.

Prantsuse revolutsiooni ajal liideti Belgia Prantsusmaaga, järgnenud Napoleoni sõdades Hollandiga, kellele Viini kongress 1815 ka Belgia määras. 1830. aastal puhkes Hollandis kodusõda, mis lõppes riigi poolitumisega. Tekkinud Belgia pealinnaks sai Brüssel.

1960. aastate algusest lammutati Brüsselis palju vanu ning sageli suure ajaloolise ja arhitektuurilise väärtusega hooneid, et teha ruumi uutele. Sealjuures ei pööratud erilist tähelepanu uute hoonete välimusele ega sellele, et nood ümbrusega kokku sobiksid. Sellist anarhilist linnaplaneerimise stiili nimetatakse brüsseliseerimiseks.

1869. aastal avati Brüsselis hobutramm. Hiljem asendati see mootortrammiga. 1952. aastal avati esimene eelmetrooliin ehk maa-alune trammiliin. 2009. aastal oli Brüsseli trammiliinide pikkus 133,9 km, millest 12,1 km oli tunnelis. 2011. aastal oli Brüsselis 19 trammiliini. 1976. aastal avati Brüsseli metroo esimene liin. 2011. aastal on Brüsseli metroos 7 liini 68 peatusega.

KliimaRedigeeri

Brüsselis on mereline kliima, sest Atlandi ookeanilt saabuvad sinna sageli niisked õhumassid. Sademed jaotuvad aasta lõikes ühtlaselt. Kõige rohkem sajab novembris ja detsembris (79 mm), kõige vähem veebruaris (53 mm) ja aprillis (54 mm). Augustis on keskmiselt 9 sajupäeva, teistes kuudes 10–13.

VaatamisväärsusedRedigeeri

Grand–Place ehk Grote Markt on Brüsseli keskväljak. Üheks turismimagnetiks on vanalinnas asuv purskkaev "Manneken Pis" ("Pissiv poiss").

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri