Louis XIV

Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1643–1715

Louis XIV [lu'ii neljateistkümnes] või Päikesekuningas (prantsuse keeles le Roi Soleil) 5. september 16381. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Austria Anna ja Prantsusmaa kuninga Louis XIII poeg.

Louis XIV
Louis XIV
Prantsusmaa kuningas
Ametiaeg
14. mai 1643 – 1. september 1715
Eelnev Louis XIII
Järgnev Louis XV
Isikuandmed
Sündinud 5. september 1638
Château de Saint-Germain-en-Laye, Saint-Germain-en-Laye, Prantsusmaa
Surnud 1. september 1715 (76-aastaselt)
Versailles' loss, Versailles, Prantsusmaa
Abikaasa Maria Theresa (1660–1683)
Françoise d’Aubigné de Maintenon (1683–1715)
Vanemad Louis XIII
Austria Anna
Lapsed Louis
jt
Sugulased Bourbonid
Elukoht Saint Denis' basiilika, Saint-Denis, Prantsusmaa
Autogramm

Louis XIV oli kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat ja 110 päeva). Ta päris trooni nelja-aastase lapsena. Tegelikult asus valitsema pärast oma peaministri kardinal Mazarini kardinal Jules Mazarin surma 1661 aastal. Pärast Mazarini surma ei valinud kuningas uut peaministrit, vaid valitses absoluutse monarhina kuni surmani.

Hispaania-Prantsuse 1635–1659 sõja Püreneede rahulepingu järgi pidi Prantsuse kuningas Louis XIV abielluma Hispaania kuninga Felipe IV tütre Maria Theresaga. Hispaaniale kuulusid tollal suured valdused mitmel pool Prantsusmaa piirialadel ja selleks, et vältida mõne nendest printsessi kaasavaraks kuulutamist Prantsusmaa poolt, loobus Maria Theresa pärimisõigusest. Tasuks lubas Hispaania maksta kaasavara rahas pool miljonit kuldeküüd. Kuid see raha jäigi maksmata.

Territoriaalne laienemine muuda

Prantsusmaa domineerimisele Euroopas, aitas kaasa Richelieu järglase (1642–1661) kardinal Jules Mazarini diplomaatia ja Jean-Baptiste Colbert'i merkantistlik majanduspoliitika (1661–1683).

 
Prantsuse territoriaalne laienemine, 1552–1798
 
Louis XIV aegne Prantsuse territoriaalne laienemine

Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Louis XIV ajal saavutati Kolmekümneaastase sõja Vestfaali rahuga (1648) – Alsace; Hispaania-Prantsuse (1635–1659) sõja Pürenee rahulepinguga (1659) – Artois, Põhja-Kataloonia (Roussillon, Cerdagne), Devolutsioonisõja Aacheni rahulepinguga Flandrias ja Hainaut's (Lille, Tournai, Douai) ja Prantsuse-Hollandi 1672–1678 sõja Nijmegeni rahulepinguga (1678–1679) – Franche-Comté, Flandria liitmine varauusaegse Prantsusmaa kuningriigiga.

Prantsuse koloniaalimpeerium muuda

16. sajandi keskel alanud Ameerika koloniseerimine jätkus ka Loius XIV valitsusajal ning Põhja-Ameerika Uus-Prantsusmaa ja Louisiana, oma kõrghetkel, aastal 1712 (enne Utrechti rahu), ulatus Uus-Prantsusmaa territoorium, mida tuntakse ka Prantsuse Põhja-Ameerika Impeeriumi või Kuningliku Uus-Prantsusmaa nime all, Newfoundlandist Kaljumäestikuni ja Hudsoni lahest Mehhiko laheni. Territoorium oli jagatud viieks eraldi hallatavaks kolooniaks: Kanada, Acadia, Hudsoni laht, Newfoundland (Placentia) ja Louisiana.

 

Sisepoliitika muuda

Louis rakendas kavatsusega ära hoida aadli mässud ja vaidlustada nende võimu eriti töökindla õukonnaetiketi süsteemi mõttega, et selle õppimine võtab enamuse aadli ajast ja nad ei plaani mässe. 18. sajandi alguseks oli aadel Prantsusmaal tõhusalt kontrolli all ja ei saanud enam kunagi rohkem võimu kui kroon. Louis andis meelsasti aadlitiitleid ka nendele, kes olid silmapaistvalt riiki teeninud, nii et sellest ei saanud suletud kasti ja lihtrahval oli võimalik sotsiaalsel astmestikul tõusta. Kuningas püüdis kehtestada riigis täielikku usulist ühtsust, tühistades aastal 1685 Nantes'i edikti. Hulk protestante põgenes Prantsusmaalt, mis maksis riigile hulga haritlasi, käsitöölisi ja teisi kasulikke inimesi.

 
Versailles' lossi kujutis aastast 1680
 
Versailles' loss
 
Invaliidide Kodu

Ühtlasi koondas ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid ning lasi ehitada Versailles' lossi ja muid hooneid Pariisis nagu näiteks teenekate armeeveteranide ja sõjainvaliidide hooldamiseks Invaliidide Kodu (prantsuse keeles hotel des Invalides). Ta on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, õppis tantsima balletti jne.

 
Louis XIV (1638-1715)

Hoolimata sellest, et Louis XIV valitsusaja lõpp ei olnud talle just kõige roosilisem (riigivõlg kasvas, oli mitmeid näljahädasid, pikad ja kurnavad sõjakäigud, Ameerika koloniseerimine jne), oli ta oma elu jooksul suutnud siiski luua nii tugeva ja tsentraliseeritud riigi, et kellelgi ei tulnud isegi mõttesse teda kukutada ning ka tema järglase Louis XV valitsusaeg (1715–1774) möödus suuremate probleemideta. See on küll väga vaieldav, ent ilmselt oli just Louis XIV see, kes pani aluse monarhia hävingule ning "istutas" probleemid, millega Louis XVI enam toime tulla ei suutnud.

Ta ei surnud küll rahva poolt armastatuna, ent ometi on ta siiani üks austatumaid monarhe Prantsusmaal ning vahest koguni terves maailmas.

Päikesekuningas muuda

Louis XIV on tuntud ka Päikesekuningana (prantsuse keeles le Roi Soleil). Selle nimetuse valis kuningas ise, kuna päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks, teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas tiitel kuninga ja Versailles' õukonna välisele hiilgusele.

Isiklikku muuda

Louis XIV isa oli Prantsusmaa (1610–1643) ja Navarra kuningas (1610–1643), Louis XIII (1601–1643) ning ema Hispaania printsess Austria Anna (1601–1666).

Louis XIV-l oli ka noorem vend Orleans'i hertsog Philippe (21. september 1640 – 9. juuni 1701), kes sai hiljem tuntuks kui Monsieur, mis oli traditsiooniliselt suverääni teise poja tiitel. Philippe d'Orléans oli abielus Henrietta Anne Stuarti (1644–1670), Inglismaa printsessi, Inglismaa kuningriigi ja Šotimaa kuningriigi kuninga (1625–1649) Charles I ja kuninganna Henrietta Maria tütrega ja Inglismaa ja Šotimaa kuninga (1660–1685) Charles II ja (1685–1688/1689) James II õega ja 1671. aastast teises abielus, Pfalzi kuurvürsti, Karl I Ludwigi tütre Liselotte von der Pfalziga (1652–1722).

Eelnev
Louis XIII
Prantsusmaa ja Navarra kuningas
16431715
Järgnev
Louis XV

Välislingid muuda