Pealinna Brüsseli piirkond

Pealinna Brüsseli piirkond
	prantsuse Région de Bruxelles-Capitale
	hollandi Brussels Hoofdstedelijk Gewest
	saksa Region Brüssel-Hauptstadt
	piirkonna lipp
	Pindala: 161,38 km²
	Elanikke: 1 218 255 (2020)
	Rahvastikutihedus: 7549 in/km²
	Keskus: Brüssel
	Ametlikud keeled: prantsuse ja hollandi (flaami)

Pealinna Brüsseli piirkond on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast Flandria ja Valloonia kõrval. Pealinna Brüsseli piirkond on de facto Belgia pealinn.

Piirkond on kakskeelne. Seal elavad nii prantsuse keele kõnelejad kui ka hollandi keele kõnelejad (peamiselt flaamid).

Haldusjaotus

Piirkond jaguneb 19 vallaks (kohaliku omavalitsuse üksuseks), millest ühte nimetatakse Brüsseli linnaks. Kõik nad kokku moodustavad ühe asula (linna). Brüsseli linnaks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus moodustab kesklinna. Brüsseli haldusringkond hõlmab kogu Pealinna Brüsseli territooriumi.

Brüsseli vallad

Brüsseli vallad on Anderlecht (1), Bruxelles/Brussel (2), Ixelles/Elsene (3), Etterbeek (4), Evere (5), Ganshoren (6), Jette (7), Koekelberg (8), Auderghem/Oudergem (9), Schaerbeek/Schaarbeek (10), Berchem-Sainte-Agathe/Sint-Agatha-Berchem (11), Saint-Gilles/Sint-Gillis (12), Molenbeek-Saint-Jean/Sint-Jans-Molenbeek (13), Saint-Josse-ten-Noode/Sint-Joost-ten-Node (14), Woluwe-Saint-Lambert/Sint-Lambrechts-Woluwe (15), Woluwe-Saint-Pierre/Sint-Pieters-Woluwe (16), Uccle/Ukkel (17), Forest/Vorst (18), Watermael-Boitsfort/Watermaal-Bosvoorde (19).

Rahvastiku tihedus on 6270 inimest ruutkilomeetril.

Kõik Brüsseli piirkonna kohanimed on hollandi päritolu peale Evere, mis on keldi päritolu.

Brüsseli kõrgeim hoone on 150 meetri kõrgune Lõunatorn, kõige kuulsam aga Atomium, mis ehitati 1958. aasta maailmanäituse tarbeks. Üks turismimagneteid on ka vanalinnas asuv purskkaev "Manneken Pis" ("Pissiv poiss").