4. mai
kuupäev
| << Mai >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
| 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
| 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
| 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
| 29 | 30 | 31 | ||||
| 2023 | ||||||
4. mai on Gregoriuse kalendri 124. (liigaastal 125.) päev. Juliuse kalendri järgi 21. aprill (1901–2099).
SündmusedRedigeeri
EestisRedigeeri
- 1343 – Jüriöö ülestõusu läbirääkimistel Paides tapeti Eesti neli "kuningat".
- 1918 – loodi Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna Osakond (ÜENÜTO)[1].
- 1919 – Tallinnas hakkas tegutsema Üle-eestilise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakond[2].
- 1934 – Johan Luukas valiti Türi linnapeaks.
- 1935 – Viljandi Ringkonnakohus mõistis Erich Tarkpea pooleteiseks aastaks ja Max Undi kuueks kuuks vanglasse.
- 1936 – USA suursaadik Moskvas William Bullit saabus Tallinna.
- 1945 – valdade allüksustena moodustati 637 külanõukogu[2]. Sellest sai alguse Eesti ala uus administratiivne jaotus[2].
- 1993 – Riigikogu kinnitas Eesti kaitseväe juhatajaks USA armee erukoloneli Aleksander Einselni.
- 2012 – Tallinnas avati vabamüürlaste Eesti Suurlooži tempel.[3]
MaailmasRedigeeri
- 1493 – paavst Alexander VI määras oma bullas "Inter caetera" kindlaks demarkatsioonijoone Hispaania ja Portugali valduste vahel Uues Maailmas.
- 1780 – Inglismaal Epsonis korraldati esimene derbi (ingl derby) – hobuste võiduajamine.
- 1814 – Napoleon I läks Elba saarele eksiili.
- 1912 – Itaalia-Türgi sõda: Itaalia vallutas Rhodose saare.
- 1924 – Pariisis avati 1924. aasta suveolümpiamängud.[4]
- 1926 – Suurbritannias algas riigi ajaloo esimene üldstreik.
- 1932 – Moskvas kirjutati alla Eesti ja Nõukogude Liidu mittekallaletungilepingule
- 1979 – Margaret Thatcher sai Suurbritannia peaministriks.[5]
- 1990 – Läti NSV Ülemnõukogu võttis vastu deklaratsiooni "Läti Vabariigi iseseisvuse taastamisest".[6]
- 1993 – Andorras jõustus uus põhiseadus, millega kaotati 1278. aastast kehtinud feodaalkord ning viidi sisse võimude lahusus.
SündinudRedigeeri
Pikemalt artiklis Sündinud 4. mail
- 1476 – Karl I (Münsterberg), Münsterbergi ja Oelsi hertsog ning Glatzi krahv
- 1881 – Aleksandr Kerenski, Venemaa poliitik ja riigitegelane
- 1882 – Georgi Karmla, saarlasest ülempreester ja pedagoog
- 1928 – Hosni Mubarak, Egiptuse president
- 1929 – Audrey Hepburn, belgia näitleja
- 1934 – Tatjana Samoilova, vene teatri- ja filminäitleja
- 1947 – Trivimi Velliste, Eesti poliitik ja diplomaat
- 1949 – Graham Swift, inglise kirjanik
- 1950 – Niina Murdvee, eesti viiuldaja ja pedagoog
- 1955 – Andres Raid, eesti ajakirjanik
- 1969 – Jaak Jõekallas, eesti ooperilaulja
- 1988 – Siret Tuula, eesti laulja, näitleja ja teletöötaja
SurnudRedigeeri
- Pikemalt artiklis Surnud 4. mail
- 1776 – Jacques-François-Joseph Saly, prantsuse skulptor
- 1938 – Carl von Ossietzky, saksa patsifist
- 1964 – Karl Robert Pusta, Eesti poliitik, publitsist ja diplomaat
- 1980 – Josip Broz Tito, Jugoslaavia kommunistlik poliitik ja sõjaväelane
- 2011 – Frans Sammut, Malta kirjanik
- 2014 – Tatjana Samoilova, vene teatri- ja filminäitleja
PühadRedigeeri
NimepäevRedigeeri
IlmarekordidRedigeeri
- ...
ViitedRedigeeri
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 192–198
- ↑ Alexander Giese. Vabamüürlased : sissejuhatus vabamüürlusesse. Tartu, 2015, lk. 111
- ↑ Paris 1924 corporate.olympics.com.au
- ↑ Margaret Thatcher sworn in history.com
- ↑ http://www.latvija20gadsimts.lv/apkopojums/notikumu-hronologija/