Tatjana Samoilova
Tatjana Samoilova (vene Татьяна Евгеньевна Самойлова; 4. mai 1934 Leningrad – 4. mai 2014 Moskva) oli vene teatri- ja filminäitleja, Venemaa Föderatsiooni rahvakunstnik.
Tatjana Samoilova sündis Leningradis tuntud vene teatri- ja filminäitleja Jevgeni Samoilovi peres. Aastal 1937 kolis perekond Moskvasse.
Koolipõlves tegeles ta balletiga ja lõpetas Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimelise Moskva Akadeemilise Muusikateatri balletistuudio. Edasistest balletiõpingutest ta loobus ning aastail 1953–1956 õppis ta Boriss Štšukini nimelises Teatriinstituudis. Seal tutvus Tatjana Samoilova oma esimese abikaasa Vassili Lanovoiga. See abielu kestis mõned aastad, kuid hiljem mängisid nad koos filmis "Anna Karenina". Lanovoi mängis krahv Vronskit. Hiljem abiellus Samoilova veel kaks korda ning elas vabaabielus kirjaniku ja lavastaja Solomon Šulmaniga. Viimasest abielust Eduard Maškovitšiga sündis tal poeg Dmitri.
Filmidebüüdi tegi Samoilova 1955. aastal mängides Jack Londoni jutustuse ainetel vändatud Vladimir Kaplunovski filmis "Mehhiklane".[1]
Rahvusvahelise tuntuse sai ta Veronika rolliga Mihhail Kalatozovi filmis "Kured lendavad". Film võitis 1958. aastal Cannes'i filmifestivali peaauhinna Kuldse Palmioksa ning Samoilova sai eriauhinna ja suure tunnustuse osaliseks. Samoilova kandideeris oma rolliga ka Suurbritannia auhinnale BAFTA parima naisnäitleja kategoorias, aga ei võitnud.
Aastal 1959 mängis Samoilova järgmises Kalatozovi draamafilmis "Saatmata jäänud kiri". Film kandideeris jälle Kuldsele Palmioksale, kuid seekord võitu ei tulnud. Film siiski meeldis paljudele ning 1995. aastal Francis Ford Coppola rahastas filmi restaureerimist ja tõi selle USA vaatajateni.[1] Sellele järgnesid osatäitmised kolmes filmis, mis valmisid koostöös Prantsusmaa, Ungari ja Itaaliaga.[1]
Aastal 1967 mängis ta nimiosa Aleksandr Zarhi lavastatud filmis "Anna Karenina". Aastaid hiljem tegi rolli Grigori Kromanovi filmis "Briljandid proletariaadi diktatuurile" (1975).
Aastail 1967–1992 töötas peamiselt teatrites – Majakovski nimelises teatris aastatel 1958–1959, Vahtangovi nimelises teatris aastatel 1959–1960 ja Moskva filminäitlejate teatristuudios (Государственный театр киноактёра) aastast 1962.[1]
1990. aastal oli Samoilova aukülaline Cannes'i filmifestivalil, kus talle anti eripreemia silmapaistva panuse eest kinokunsti.
Tatjana Samoilova suri oma 80. sünnipäeval südamehaiguse tagajärjel Moskva haiglas. Ta maeti 7. mail Novodevitšje kalmistule, ärasaatmine toimus Moskva kinomajas.
FilmograafiaRedigeeri
| Aasta | Pealkiri | Eestikeelne pealkiri | Roll |
|---|---|---|---|
| 1955 | "Мексиканец" | "Mehhiklane" | Marija |
| 1957 | "Летят журавли" | "Kured lendavad" | Veronika |
| 1959 | "Неотправленное письмо" | "Saatmata jäänud kiri" | Tanja |
| 1960 | "Леон Гаррос ищет друга" | ||
| 1961 | "Альба Регия" | ||
| 1964 | "Они шли на Восток" | ||
| 1967 | "Анна Каренина" | "Anna Karenina" | Anna Karenina |
| 1972 | "Нечаянные радости" | ||
| 1972 | "Длинная дорога в короткий день" | ||
| 1973 | "Возврата нет" | ||
| 1974 | "Океан" | ||
| 1975 | "Бриллианты для диктатуры пролетариата" | "Briljandid proletariaadi diktatuurile" | Olenetskaja |
| 1984 | "Солдаты без мундиров" | ||
| 1991 | "Анна Карамазофф" | ||
| 2000 | "24 часа" | "24 tundi" | |
| 2004 | "Московская сага" | ||
| 2004 | "Сен-Жермен" | ||
| 2005 | "Далеко от Сансет бульвара" | ||
| 2008 | "Нирвана" |
TunnustusRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Биография Татьяны Самойловой RIANovosti, 5. mai 2014
VälislingidRedigeeri
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tatjana Samoilova |
- Tatjana Samoilova andmebaasis IMDb (inglise keeles)
- "Nõukogude kino superstaar Samoilova suri kõigist unustatuna", Ohtuleht.ee, 6. mai 2014