Tatjana Samoilova

Tatjana Samoilova (vene keeles Татьяна Евгеньевна Самойлова; 4. mai 1934 Leningrad4. mai 2014 Moskva) oli vene teatri- ja filminäitleja, Venemaa Föderatsiooni rahvakunstnik.

Tatjana Samoilova sündis Leningradis tuntud vene teatri- ja filminäitleja Jevgeni Samoilovi peres. 1937. aastal kolis perekond Moskvasse.

Koolipõlves tegeles ta balletiga ning lõpetas Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimelise Moskva Akadeemilise Muusikateatri balletistuudio. Aastail 1953–1956 õppis ta Boriss Štšukini nimelises Teatriinstituudis. Seal tutvus Tatjana Samoilova Vassili Lanovoiga, kellest sai tema abikaasa. See abielu kestis mõned aastad, kuid hiljem mängisid nad koos filmis "Anna Karenina". Lanovoi mängis krahv Vronskit. Hiljem abiellus Samoilova veel kaks korda ning elas abiellumata koos kirjaniku ja lavastaja Solomon Šulmaniga. Viimasest abielust Eduard Maškovitšiga sündis poeg Dmitri.

Filmidebüüdi tegi Samoilova 1955. aastal, mängides Jack Londoni jutustuse ainetel tehtud Vladimir Kaplunovski filmis "Mehhiklane".[1]

Tatjana Samoilova käejäljed Cannes'i festivalipalee läheduses

Rahvusvahelise tuntuse sai ta Veronika rolliga Mihhail Kalatozovi filmis "Kured lendavad". Film võitis 1958. aastal Cannes'i filmifestivali peaauhinna Kuldse Palmioksa ning Samoilova sai eriauhinna ja suure tunnustuse osaliseks. Samoilova kandideeris oma rolliga ka Suurbritannia auhinnale BAFTA parima naisnäitleja kategoorias, aga ei võitnud.

1959. aastal mängis Samoilova järgmises Kalatozovi draamafilmis "Saatmata jäänud kiri". Ka see film oli nomineeritud Kuldsele Palmioksale, kuid seekord võitu ei tulnud. Film meeldis siiski paljudele ning 1995. aastal rahastas Francis Ford Coppola filmi restaureerimist ja tõi selle USA vaatajateni.[1] Sellele järgnesid osatäitmised kolmes filmis, mis valmisid koostöös Prantsusmaa, Ungari ja Itaaliaga.[1]

1967. aastal mängis ta nimiosa Aleksandr Zarhi lavastatud filmis "Anna Karenina". Aastaid hiljem tegi rolli Grigori Kromanovi filmis "Briljandid proletariaadi diktatuurile" (1975).

Aastail 1967–1992 töötas peamiselt teatrites: Majakovski nimelises teatris (1958–1959), Vahtangovi nimelises teatris (1959–1960) ja Moskva filminäitlejate teatristuudios (Государственный театр киноактёра; 1962–1992).[1]

1990. aastal oli Samoilova aukülaline Cannes'i filmifestivalil, kus talle anti eripreemia silmapaistva panuse eest kinokunsti.

Tatjana Samoilova suri oma 80. sünnipäeval südamehaiguse tagajärjel Moskva haiglas. Ta maeti 7. mail 2014 Novodevitšje kalmistule, ärasaatmine toimus Moskva kinomajas.

FilmograafiaRedigeeri

Aasta Pealkiri Eestikeelne pealkiri Roll
1955 "Мексиканец" "Mehhiklane" Marija
1957 "Летят журавли" "Kured lendavad" Veronika
1959 "Неотправленное письмо" "Saatmata jäänud kiri" Tanja
1960 "Леон Гаррос ищет друга"
1961 "Альба Регия"
1964 "Они шли на Восток"
1967 "Анна Каренина" "Anna Karenina" Anna Karenina
1972 "Нечаянные радости"
1972 "Длинная дорога в короткий день"
1973 "Возврата нет"
1974 "Океан"
1975 "Бриллианты для диктатуры пролетариата" "Briljandid proletariaadi diktatuurile" Olenetskaja
1984 "Солдаты без мундиров"
1991 "Анна Карамазофф"
2000 "24 часа" "24 tundi"
2004 "Московская сага"
2004 "Сен-Жермен"
2005 "Далеко от Сансет бульвара"
2008 "Нирвана"

TunnustusRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri