23. mai
kuupäev
| << Mai >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
| 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 |
| 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 |
| 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 |
| 2024 | ||||||
23. mai on Gregoriuse kalendri 143. (liigaastal 144.) päev. Juliuse kalendri järgi 10. mai (1901–2099).
Sündmused
muuda- 1788 – Tallinnas moodustati Mustpeade vennaskonna tuletõrjekomando
- 1915 – New York Times avaldas foto trikoloori kandvast Aleksander Abergist, kes osales New Yorgi Manhattan Opera House'is toimunud suurel maadlusturniiril. See oli esimene kord, kui Eesti sportlane kandis spordivõistlustel sinimustvalget.[1]
- 1917 – Soomes, Lappeenrantas moodustati Eesti Sõjaväelaste Liit.
- 1930 – kinnitati Eesti Jahtklubide Liidu (asutatud 1928) põhikiri.[2]
- 1933 – Riigikogu liikmed takistasid obstruktsiooniga Riigivanem Jaan Tõnissonil Vabariigi Valitsuse töökava ette kanda.[3]
- 1949 – Eesti NSV Ministrite Nõukogu keelas taludes kasutada palgalist tööjõudu.[4]
- 1950 – Tallinnast Balti jaamast väljus esimest korda otserong Moskvasse.
- 1988 – Tallinnas uues Poliitharidusmajas (hilisema nimega Sakala keskus) toimus Eesti Rohelise Liikumise asutamiskoosolek. ERL-i asutamiskoosolek valis liikumise esimeheks Juhan Aare ja aseesimeheks Tiit Made.[5]
Maailmas
muuda- 1568 – Heiligerlee lahinguga algas Kaheksakümneaastane sõda – Madalmaade iseseisvussõda Hispaania ülemvõimu vastu.
- 1618 – ligi 200 protestantide seisuse esindajat Heinrich Matthias von Thurni, Albrecht Jan Smiřický von Smiřice, Joachim Andreas von Schlicki ning Leonhard Colonna von Felsi juhtimisel läksid Praha linnusesse ning viskasid peale improviseeritud "kohtuistungit" 17 meetri kõrguselt aknast välja keiserlikud valitsejad Jaroslav Borsita ja Wilhelm Slavata ning kirjutaja Philip Fabriciuse. Teine Praha defenestratsioon tähistas Böömimaa ülestõusu algust, mis omakorda viis Kolmekümneaastase sõja puhkemiseni.
- 1842 – Briti põllumajanduskeemik John Bennet Lawes esitas kunstväetise superfosfaadi patendi taotluse.
- 1915 – Itaalia astus Antandi poolel Esimesse maailmasõtta, kuulutades Austria-Ungarile sõja.[6]
- 1934 – tulevahetuses politseiga hukkus Ameerika gängsteripaar Bonnie Parker ja Clyde Barrow.
- 1945 – teine maailmasõda: Saksamaa valitsuse ja Oberkommando der Wehrmachti liikmed võeti Flensburgis Briti sõjaväelaste poolt vahi alla.[7]
- 1949 – Lääne-Saksamaa parlamentaarne nõukogu võttis vastu Saksa põhiseaduse. Sellega loodi Saksamaa Liitvabariik.
- 2008 – Brasílias sõlmiti 12 Lõuna-Ameerika riigi vahel Lõuna-Ameerika Riikide Liidu asutamisleping. Liidu eesmärk on aastaks 2019 luua Lõuna-Ameerika ühisturg, võtta kasutusele ühisraha ja ühtne pass ning kokku kutsuda ühine parlament.
- 2021 – Valgevene õhuruumis kaaperdas Łukašenka režiim Ryanairi lennu 4978.
Sündinud
muuda
Pikemalt artiklis Sündinud 23. mail
- 1707 – Carl von Linné, rootsi botaanik ja arst
- 1734 – Franz Mesmer, saksa astroloog ja arst
- 1848 – Otto Lilienthal, saksa lennunduspioneer
- 1882 – Jaan Vahtra, eesti maalikunstnik, raamatugraafik ja kirjanik
- 1883 – Douglas Fairbanks, ameerika näitleja, United Artistsi asutaja
- 1891 – Pär Lagerkvist, rootsi kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat 1951
- 1902 – Rudolf Sepp, eesti maalikunstnik
- 1912 – Artur Ranne, eesti helilooja
- 1933 – Joan Collins, Briti näitleja
- 1943 – John Newcombe, Austraalia tennisist
- 1944 – Lena Nyman, rootsi teatri- ja filminäitleja
- 1949 – Alan García, Peruu poliitik
- 1951 – Anatoli Karpov, vene maletaja
- 1953 – Villu Reiljan, Eesti poliitik
- 1965 – Liina Tennosaar, eesti näitleja
- 1965 – Nancy Himma-Mantsik (Nancy), eesti laulja
- 1966 – Heidi Rohi, eesti vehkleja
- 1972 – Rubens Barrichello, Brasiilia vormel 1 piloot
- 1974 – Jewel, ameerika laulja
- 1977 – Eka Tkešelašvili, Gruusia jurist ja poliitik
Surnud
muuda- Pikemalt artiklis Surnud 23. mail
- 1906 – Henrik Ibsen, norra kirjanik
- 1934 – Mihkel Martna, Eesti poliitik ja ajakirjanik
- 1944 – Thomas Curtis, USA kergejõustiklane
- 1945 – Heinrich Himmler, Saksamaa poliitik ja riigitegelane, SS-i juht
- 1956 – Gustav Suits, eesti luuletaja
- 1963 – Ferdinand Ilves, endine Kursi vallavanem
- 1963 – August Jakobson, eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonnategelane
- 1974 – Jaan Aleksius, eesti motosportlane
- 1977 – Johannes Hüsse, eesti keemik
- 1991 – Boris Indre, eesti korvpallur
- 2013 – Moritz, Hesseni maakrahv
- 2018 – Vello Park, eesti Antarktika-uurija ja alpinist
Pühad
muudaIlmarekordid
muuda- ...
Viited
muuda- ↑ ESBL: Päev spordiajaloos
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Riigivanemat ei lastud kõneleda. Vaba Maa, 25. mai 1933, nr. 121, lk. 5.
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ Tiit Made. Ükskord niikuinii. Tallinn, 2006, lk. 146-148
- ↑ 1915. Italy declares war on Austria-Hungary history.com
- ↑ Was war am 23. Mai 1945 chroniknet.de
- ↑ В Украине отмечают День героев - Zn.ua, 23.05.2021, 00:05 (vaadatud 23.05.2021)