August Jakobson
See artikkel räägib kirjanikust ja riigitegelasest; sõjaväelase kohta vaata artiklit August Jakobson (sõjaväelane), vaimuliku kohta vaata artiklit August Jakobson (vaimulik) |
August Jakobson (ametlikult Augustin Jakobson; 2. september 1904 Pärnu – 23. mai 1963 Tallinn) oli eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonnategelane.
August Jakobson, u 1920 | |
Sünninimi | Augustin Jakobson |
---|---|
Sündinud |
2. september 1904 Kännu küla, Rääma vald, Venemaa Keisririik |
Surnud |
23. mai 1963 (58-aastaselt) Tallinn, Eesti NSV |
Rahvus | eestlane |
Tegevusala | kirjanik, poliitik |
Autogramm | |
Elukäik muuda
Pärit töölisperekonnast, Kännu külast Rääma vallast[1], lõpetas ta 1926 Pärnu ühisgümnaasiumi, õppis Tartu Ülikoolis 1926–1929 majandus- ja 1931–1935 arstiteadust. Valiti 1939 Eesti Kirjanikkude Liidu esimeheks. 1940–1941 töötas ajalehe Kommunist toimetuses ning oli kirjastuse Ilukirjandus ja Kunst peatoimetaja, lisaks oli ta Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu organiseerimistoimkonna esimees. Teise maailmasõja ajal korraldas ta NSV Liidu tagalas eesti kirjanduselu. 1944–1946 ja 1950–1954 oli Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu esimees, 1950–1958 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja. August Jakobson oli NLKP liige 1942. aastast.
Looming muuda
Kirjutanud romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja näidendeid. Tuntuks sai naturalismimõjulise romaaniga "Vaeste patuste alev", mis võitis peaauhinna (60 000 marka) Looduse kirjastuse esimesel romaanivõistlusel. Kohati venitatud romaanidest on kunstiliselt tihedamad novellid.
Pärast sõda kirjutas ta peamiselt näidendeid, mis kajastavad ühiskonna võitlust kindlalt klassipositsioonilt. Tema näidendeid mängiti oma ajal kogu NSV Liidus.
Tema esikteos oli tükk aega keelatud raamatute nimistus.[2]
Teoseid muuda
Romaanid muuda
- "Vaeste-Patuste alev" (1927), kujutab töölis- ja agulielu
- "Tuhkur hobune" (1928–1933), romaanitsükkel
- "Kolme vaeva tee" (1930), psühholoogiline romaan
- "Andruksonide suguvõsa" (1931–1934), ajalooaineline romaanitsükkel
- "Vana kaardivägi" (1935)
- "Metsalise rada" (1936)
- "Uus inimene" (1938)
- "Igavesed eestlased" (1937–1940), romaanitsükkel
Novellikogud muuda
- "Joonatan Hingemaa eksirännakud" (1930)
- "Kotkapoeg" (1932)
- "Reisijad lõppjaamas" (1934)
- "Reamees Mattias" (1935)
- "Üksiklased" (1935)
- "Esimesed meheteod" (1936)
- "Mälestusi laulvast kuldnokast" (1939)
Näidendid muuda
- "Viirastused" (1939)
- "Elu tsitadellis" (1946)
- "Võitlus rindejooneta" (1947)
- "Rooste" (1948)
- "Kaks leeri" (1948)
- "Meie elu" (1949)
- "Öö ja päeva piiril" (1950)
- "Šaakalid" (1952)
- "Kaitseingel Nebraskast" (1953)
- "Suremine" (1953)
- "Vana tamm" (1955)
Lühiproosakogud muuda
- "Tules ja veres" (1942, Moskva)
- "Hiiglaste tee" (1944, Leningrad)
- "Sadam udu taga" (1945)
- "Aovalgus" (1946)
- "Tulikuum päev" (1949)
- "Kasvutung" (1949)
Muinasjutukogu muuda
- "Ööbik ja vaskuss" (1947)
Tunnustus muuda
- 1945 – Eesti NSV teeneline kirjanik
- 1947 – Stalini preemia ( näidendi "Elu tsitadellis" eest)
- 1947 – Eesti NSV rahvakirjanik[3]
- 1948 – Stalini preemia ( näidendi "Võitlus rindejooneta" eest)
- 1950 – Nõukogude Eesti preemia (näidendi "Meie elu" eest)
- 1954 – Lenini orden
Viited muuda
- ↑ Vaeste-patuste alev. 1927.
- ↑ "Käsi kirjutab. Valik autograafe Eesti Kultuuriloolisest arhiivist". Koostanud Piret Noorhani. Eesti Kirjandusmuuseum 2003.
- ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus AUGUST JAKOBSONILE Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetuse andmise kohta, Punaväelane: Punaarmee [7. laskurdiviisi] poliitosakonna ajaleht, 7 november 1947
Välislingid muuda
Tsitaadid Vikitsitaatides: August Jakobson |
- Linda Kaljundi. Eesti lugu: August Jakobson "Vaeste-patuste alev" EPL, 20. veebruar 2009
Eelnev Eduard Päll |
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1950–1958 |
Järgnev Johan Eichfeld |