August Jakobson

Eesti kirjanik
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kirjanikust ja riigitegelasest; sõjaväelase kohta vaata artiklit August Jakobson (sõjaväelane), vaimuliku kohta vaata artiklit August Jakobson (vaimulik)

August Jakobson (ametlikult Augustin Jakobson; 2. september 1904 Pärnu23. mai 1963 Tallinn) oli eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonnategelane.

August Jakobson, u 1920
Autogramm
August Jakobsoni haud

ElukäikRedigeeri

Pärit töölisperekonnast, lõpetas ta 1926 Pärnu ühisgümnaasiumi, õppis Tartu Ülikoolis 1926–1929 majandus- ja 19311935 arstiteadust. Valiti 1939 Eesti Kirjanikkude Liidu esimeheks. 19401941 töötas ajalehe Kommunist toimetuses ning oli kirjastuse Ilukirjandus ja Kunst peatoimetaja, lisaks oli ta Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu organiseerimistoimkonna esimees. Teise maailmasõja ajal korraldas ta NSV Liidu tagalas eesti kirjanduselu. 19441946 ja 19501954 oli Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu esimees, 1950–1958 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja. August Jakobson oli NLKP liige 1942. aastast.

LoomingRedigeeri

Kirjutanud romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja näidendeid. Tuntuks sai naturalismimõjulise romaaniga "Vaeste patuste alev", mis võitis peaauhinna (60 000 marka) Looduse kirjastuse esimesel romaanivõistlusel. Kohati venitatud romaanidest on kunstiliselt tihedamad novellid.

Pärast sõda kirjutas ta peamiselt näidendeid, mis kajastavad ühiskonna võitlust kindlalt klassipositsioonilt. Tema näidendeid mängiti oma ajal kogu NSV Liidus.

Tema esikteos oli tükk aega keelatud raamatute nimistus.[1]

TeoseidRedigeeri

RomaanidRedigeeri

  • "Vaeste-Patuste alev" (1927), kujutab töölis- ja agulielu
  • "Tuhkur hobune" (19281933), romaanitsükkel
  • "Kolme vaeva tee" (1930), psühholoogiline romaan
  • "Andruksonide suguvõsa" (1931–1934), ajalooaineline romaanitsükkel
  • "Vana kaardivägi" (1935)
  • "Metsalise rada" (1936)
  • "Uus inimene" (1938)
  • "Igavesed eestlased" (1937–1940), romaanitsükkel

NovellikogudRedigeeri

  • "Joonatan Hingemaa eksirännakud" (1930)
  • "Kotkapoeg" (1932)
  • "Reisijad lõppjaamas" (1934)
  • "Reamees Mattias" (1935)
  • "Üksiklased" (1935)
  • "Esimesed meheteod" (1936)
  • "Mälestusi laulvast kuldnokast" (1939)

NäidendidRedigeeri

  • "Viirastused" (1939)
  • "Elu tsitadellis" (1946)
  • "Võitlus rindejooneta" (1947)
  • "Rooste" (1948)
  • "Kaks leeri" (1948)
  • "Meie elu" (1949)
  • "Öö ja päeva piiril" (1950)
  • "Šaakalid" (1952)
  • "Kaitseingel Nebraskast" (1953)
  • "Suremine" (1953)
  • "Vana tamm" (1955)

LühiproosakogudRedigeeri

  • "Tules ja veres" (1942, Moskva)
  • "Hiiglaste tee" (1944, Leningrad)
  • "Sadam udu taga" (1945)
  • "Aovalgus" (1946)
  • "Tulikuum päev" (1949)
  • "Kasvutung" (1949)

MuinasjutukoguRedigeeri

  • "Ööbik ja vaskuss" (1947)

TunnustusRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Käsi kirjutab. Valik autograafe Eesti Kultuuriloolisest arhiivist". Koostanud Piret Noorhani. Eesti Kirjandusmuuseum 2003.

VälislingidRedigeeri

Eelnev
Eduard Päll
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees
1950–1958
Järgnev
Johan Eichfeld