1933

Sündinud 1933 • Surnud 1933 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1929 | 1930 | 1931 | 1932 | 1933 | 1934 | 1935 | 1936 | 1937 | ► | ►►

1933. aasta (MCMXXXIII) oli 20. sajandi 33. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

30. jaanuar – Adolf Hitler nimetati Saksamaa uueks riigikantsleriks.

Veebruar

27. veebruar – süüdati Reichstag. Selle sündmuse tagajärjel välja antud dekreet tühistas suure osa Saksamaa kodanike põhiõigustest.

Märts

4. märts – demokraat Franklin Delano Roosevelt vannutati USA 32. presidendiks.
23. märts – Saksa Riigipäev andis Adolf Hitlerile diktaatorivõimu 1937. aasta aprillini.
24. märts – ilmus artikkel "Juudid kuulutavad Saksamaale sõja".^[1]
27. märts – katseseadmete vea tõttu toodeti kogemata polüetüleeni. Sellest sai hiljem maailmas kõige enam kasutatud plast.^[2]

Aprill

...

Mai

1. mai – kukkus tähtaeg vastavalt Ameerika Ühendriikide presidendi Franklin D. Roosevelti määrusele (Executive Order 6102) erasektori käes oleva kulla üleandmiseks föderaalreservi.
9. mai – Berliinis toimus esimene natslik raamatuhävitamine, tulle visati 25 000 raamatut.

Juuni

...

Juuli

14. juuli – Natsi-Saksamaal keelustati kõik parteid peale natsionaalsotsialistliku partei, samuti jõustus geneetiliste haiguste leviku piiramiseseadus, mis viis sisse sundsteriliseerimise.
22. juuli – USA lendur Wiley Post lõpetas esimese üksinda sooritatud ümbermaailmareisi.

August

...

September

...

Oktoober

...

November

19. november – riigivanem Konstantin Päts tegi ametliku visiidi Lätisse.

Detsember

23. detsember – Marinus van der Lubbe mõisteti Saksamaa Riigipäevahoone süütamises süüdistatuna surma.

Sündmused Eestis

Pikemalt artiklis 1933. aasta Eestis

1. jaanuar – majanduskriis on haripunkti jõudmas: registreeritud töötuid on 26 000^[3]. Töötute abistamiseks hakati kõikidelt tööstus- ja kaubandusettevõtetelt nõudma nn kriisimaksu^[3].
20. jaanuar – Eesti Spordileht ilmus esimest korda kuukirjana^[4].
21. jaanuar – algas Tallinnast Monte Carlosse kulgev tähesõit, millest võttis osa 21 autot. Tähesõidu võitis prantslane Maurice Vasselle^[4].
27. jaanuar – Noorte Meeste Kristliku Ühingu (NMKÜ) käsipallimeeskond lõpetas oma Euroopa turnee, mis oli alanud 2. jaanuaril. NMKÜ võitis korvpallis 4 mängu 12-st ja võrkpallis kõik 5 mängu^[4].

9. veebruar – Aleksander Hellat ja Rudolf Gabrel valiti riigikohtunikeks.
15. veebruar – hakkas ilmuma Eesti Loodus.

27. aprill – Eesti Spordi Keskliidu juhatuse esimehe kohalt lahkus Johan Laidoner ja tema asemele valiti Ado Anderkopp^[4].

13. mai – Robert Friedemann algatas 1-se Eesti allveelaeva ehitamise fondi algkapitali kogumise.
28. mai – Riias toimus Eesti-Läti maavõistlusmäng, mille Läti võitis 2:0^[4]
31. mai – Vabariigi Valitsus kinnitas Allveelaevastiku Sihtkapitali põhikirja.
11. juuni – Stockholmi olümpiastaadionil oli Eesti oma esimesel MM-võistluste valikturniiri mängul vastamisi Rootsiga, kellele kaotati 2:6^[4].
21. juuni – maailmakuulus soomlasest pikamaajooksja Paavo Nurmi jooksis neljandat korda Eestis. See jäi tema viimaseks jooksuks välismaal^[4].
23. juuni – Läti president Alberts Kviesis saabus Eestisse.
23. juuni – Tallinnas toimus 25. juunini X üldlaulupidu^[3].
23.–24. juuni – Tallinnas toimus Esimene Ülemaaline Kurttummade Kongress.^[viide?]
25. juuni – põlema süttis Soeva kool, mis asus ajaloolises Võlla mõisas.
30. juuni – valitsus teatas, et müüb moraalselt vananenud hävitajalaevad ("Lennuk" ja "Vambola") Peruule^[3]. Müük pälvis ühiskonnas suure pahameele^[3].

11. august – Vabariigi Valitsus kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra.
13. august – riigivanem Jaan Tõnisson sõitis eravisiidile Soome.

17. september – Tartus avati Vabadussõja mälestussammas "Kalevipoeg"^[3].
17. september – toimus esimene mootorrataste Eesti Suursõit ehk TT (Tourist Trophy)^[4].
29. september – Eestisse saabus Ameerika lendur Charles Lindbergh abikaasaga.
30. september – eestlane Ernst Birnbaum oli Nõukogude Liidu stratostaadi "SSSR" pardal, kui see purustas maailmarekordi õhukõrguses (19 km)^[3].

14.–16. oktoober – toimunud rahvahääletusel kiideti heaks vapside esitatud uue põhiseaduse eelnõu
17. oktoober – Valkas tabati pornograafiliste fotode tegija Ned de Baggo.
18. oktoober – asutati Tallinna Meistrite Kogu.
19. oktoober – Jaan Tõnissoni valitsus kaotas enda poolt sama aasta 11. augustil kehtestatud kaitseseisukorra alates 20. oktoobrist.
19. oktoober – Otto Pukk vannutati advokaadiks.
30. oktoober^[küsitav] – taastus vabadussõjalaste legaalne tegevus: loodi Eesti Vabadussõjalaste Liit.

21. november – valiti Kaubandus-Tööstuskoja liikmed järgnevaks neljaks aastaks.
24. november – konfiskeeriti ajaleht Võitluse Lipp, mis sisaldas riigivastaseid kirjutusi.
26. november – Tallinna saabus Soome soomuslaev Väinämöinen.

9. detsember – Balti Vendluse juhid Victor von zur Mühlen, Ernst Turmann, Emil Musso, Otto Haller ja Hans von Schulmann saadeti sisekaitseülema otsusega kaitseseisukorra piirkonnast välja.
11. detsember – algas 2-sendiste metallvahetusrahade vermimine.
14. detsember – Märt Gross valiti Valga linnapeaks.
15. detsember – Rahvuslik Keskerakond otsustas riigivanema kandidaati mitte üles seada, vaid toetada Johan Laidoneri kandidatuuri.
17. detsember – Jaan Kiivit valiti Viru-Jaagupi koguduse õpetajaks.
18. detsember – Joakim Puhk valiti tagasi Kaubandus-Tööstuskoja esimeheks.
21. detsember – tulistati Haljala vallavanemat Evald Valki.

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1933

7. jaanuar – Magda Szabó, Ungari kirjanik ja tõlkija
18. veebruar – Vincenzo Consolo, itaalia kirjanik
18. veebruar – Yoko Ono, Jaapani kunstnik
14. märts – Michael Caine, briti näitleja
31. märts – Vladimir Agafonov, Venemaa kabetaja
9. aprill – Jean-Paul Belmondo, prantsuse näitleja
15. aprill – Boriss Strugatski, Vene kirjanik
25. aprill – Per Gunnar Evander, rootsi kirjanik
23. mai – Joan Collins, inglise filminäitleja
14. juuli – Franz, Baieri hertsog
30. juuli – Hanon Barabaner – eesti insener
5. juuni – Per Ung, Norra skulptor ja graafik
16. juuli – Sergei Fatkin, eesti koomik, akrobaat ja tsirkuseartist
16. august – Stuart Roosa, USA astronaut
18. august – Roman Polański, Poola filmirežissöör
27. august – Kerstin Ekman, rootsi kirjanik
19. oktoober – Oleg Rjahhovski, Nõukogude Liidu kolmikhüppaja
4. november – Mildred McDaniel, USA kergejõustiklane, kõrgushüppaja
10. november – Ronald Evans, USA astronaut
18. november – Vassílis Vassilikós, kreeka kirjanik, tõlkija ja diplomaat
19. november – Franco Adami, Itaalia kujur
19. november – Larry King, USA teleajakirjanik
21. november – Jean Shepard, USA laulja
23. november – Krzysztof Penderecki, poola helilooja
13. detsember – Feliks Kark, Eesti näitleja
23. detsember – Akihito, Jaapani keiser

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1933

3. jaanuar – Wilhelm Cuno, Saksa poliitik ja ettevõtja
26. jaanuar – Balduin Kusbock, eesti filminäitleja
21. veebruar – Anton Jürgenstein, eesti ajakirjanik
1. aprill – Aleksei Sorokin, Eesti poliitik
25. juuni – Anna Brigadere, läti kirjanik
6. juuli – Robert Kajanus, soome helilooja
25. juuli – Jakob Kukk, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop
29. august – August Kirsimägi, eesti kirjanik
20. oktoober – Osvald Rosenthal, Eesti sõjaväelane
23. oktoober – Otto Matthisson, Põlva köster
13. november – Paul Ernesaks, eesti leidur
19. november – Vittorio Scialoja, Itaalia diplomaat
2. detsember – Eduard Kurnim, eesti näitleja
4. detsember – Stefan George, saksa kirjanik
26. detsember – Eduard Vilde, eesti kirjanik
26. detsember – Anatoli Lunatšarski, NSV Liidu riigitegelane

Nobeli auhinnad

füüsika – Erwin Schrödinger, Paul Adrien Maurice Dirac
keemia – auhinda välja ei antud
meditsiin – Thomas Hunt Morgan
kirjandus – Ivan Bunin
rahu – Sir Ralph Norman Angell Lane

Viited

↑ The Jewish Declaration of War on Nazi Germany
↑ 27. märtsil 1933 valmistati kogemata polüetüleeni ERR Novaator, 27. märts 2015
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 ^3,5 ^3,6 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 228–230
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 ^4,4 ^4,5 ^4,6 ^4,7 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

Välislingid

Eesti Kroonika 1933

[d0CVX-1] The Jewish Declaration of War on Nazi Germany

[KT7xz-2] 27. märtsil 1933 valmistati kogemata polüetüleeni ERR Novaator, 27. märts 2015

[Kronoloogia,_2007-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 ^3,5 ^3,6 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 228–230

[ESBL-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 ^4,4 ^4,5 ^4,6 ^4,7 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[1]

[2]

[3]

[4]