Erwin Schrödinger
Erwin Rudolf Josef Alexander Schrödinger (12. august 1887 Viin – 4. jaanuar 1961 Viin) oli austria füüsikateoreetik, kes sai kuulsaks oma töödega kvantmehaanika alal.
Eriti pälvis tähelepanu Schrödingeri võrrand, mille eest talle anti aastal 1933 Nobeli füüsikaauhind.
Aastal 1935, pärast põhjalikku kirjavahetust oma sõbra Albert Einsteiniga, pakkus ta välja mõtteeksperimendi, mida tuntakse "Schrödingeri kassi" nime all.
Tema isa oli vahariidetootja Rudolf Schrödinger, ema oli Viini Tehnikaülikooli keemiaprofessori Alexander Baueri tütar Georgine Emilia Brenda. Ema oli pooleldi inglane ja Schrödinger sai juba lapsepõlves inglise keele selgeks.
1914–1918 töötas Schrödinger Austria kindlustes suurtükiväes.
1920 sai ta Stuttgardis erakorraliseks professoriks, 1921 Wrocławi ülikoolis korraliseks professoriks. Samal aastal asus ta tööle Zürichi ülikoolis. 1927 sai ta Max Plancki järglaseks Humboldti ülikoolis Berliinis. 1933 lahkus ta Saksamaalt, sest talle ei meeldinud natside propageeritav antisemitism. Ta asus tööle Oxfordi ülikoolis, 1934 Princetoni ülikoolis, 1935 Edinburghi ülikoolis ja 1936 Grazi ülikoolis. Pärast anšlussi pidi tema kui tuntud antifašist Austriast lahkuma, sest tema peret ähvardati ja ta vallandati ülikoolist poliitilise ebausaldusväärsuse tõttu. Ta töötas külalisprofessorina aasta aega Oxfordi ja Genti ülikoolis. 1940 kolis ta Dublinisse, sai seal Teoreetilise Füüsika Kooli direktoriks, jäi sinna 17 aastaks ja võttis ka Iirimaa kodakondsuse.
6. aprillil 1920 abiellus ta Annemarie Berteliga. Kui ta asus tööle Oxfordis, palus ta oma assistendil Arthur Marchil endaga kaasa tulla, sest ta armastas Marchi naist Hildet. Pärastpoole jättiski Hilde oma mehe maha ja asus Schrödingeri juurde elama. See, et Schrödinger elas avalikult koos kahe naisega, tekitas talle nii Inglismaal kui ka USA-s probleeme ning oli üks põhjuseid, miks ta neis maades kaua ei elanud. 30. mail 1934 sündis Schrödingeri ainus laps, tütar Ruth Georgie Erica, kelle ema oli Hilde.
Tunnustus
muuda- 1927 – Matteucci medal
- 1937 – Max Plancki medal
- 1949 – valiti Baieri Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks
Teosed eesti keeles
muuda- "Kas loodusteadus sõltub keskkonnast?". Tõlkinud Piret Kuusk – Akadeemia 2006, nr 1, lk 95–116
- "Mis on elu? Vaim ja aine. Autobiograafilisi visandeid". Tõlkinud Ruth Lias. Kirjastus: Ilmamaa 2015 ISBN 9789985775363
Välislingid
muuda- Erwin Schrödinger Nobeli auhinna lehel
- Tiit Kändler, "Schrödingeri kass muutis sajandi mõtteviisi" – Eesti Päevaleht 18. 3. 2005, lk 32
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Erwin Schrödinger |