Piret Kuusk

Piret Kuusk (sünninimi Piret Keres; sündinud 21. veebruaril 1947) on eesti füüsik ja teadusfilosoof.

Piret Kuusk Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus 29. augustil 2011

Piret Kuusk 2017. aastal Tartu ülikooli füüsika instituudis.

Ta lõpetas aastal 1965 Tartu 1. Keskkooli ja aastal 1970 Tartu Riikliku Ülikooli teoreetilise füüsika erialal cum laude.

Piret Kuusk on Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi vanemteadur, teoreetilise füüsika labori juhataja. Ta on ka raamatuid tõlkinud, toimetanud ja koostanud.

Töökohad

• 2003– TÜ LOTE Füüsika instituut, vanemteadur, teoreetilise füüsika labori juhataja
• 1995–2003 Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi vanemteadur
• 1990–1995 Eesti TA Füüsika Instituudi juhtivteadur
• 1990–1993 Tartu Ülikooli dotsent
• 1983–1990 Eesti TA Füüsika Instituudi vanemteadur
• 1970–1983 Eesti TA FAI nooremteadur

Teadustöö

Kaitses kandidaadiväitekirja teoreetilise füüsika erialal "Elektromagnetkiirgus üldises relatiivsusteoorias" 1974 Tartu Riiklikus Ülikoolis ning füüsika-matemaatikadoktori väitekirja "Supergravitatsiooni ja superstringide teooria geomeetrilised aspektid" Eesti TA Füüsika Instituudis 1990.

Pidanud loenguid teoreetilise füüsika (üldrelatiivsusteooria, supersümmeetria jmt) ja teadusfilosoofia alalt (füüsikafilosoofia, loodusteaduse filosoofilised alused: tõenäosuslik arutlusviis jmt).

On täiendanud end 1986 ja 1990–1991 Moskvas.

Uurimisala: gravitatsiooniline vastastikmõju.

Kuulub gravitatsionistide Tartu koolkonda, millele pani aluse akadeemik H. Keres. On arvutanud järkjärguliste lähendite meetodil Einsteini-Maxwelli võrrandite lainelisi lahendeid, uurinud supergravitatsiooni ja superstringide teooria geomeetrilisi aspekte, esitanud kvantmehaanika võimaliku modifikatsiooni kõvera aegruumi foonil, arendanud stringikosmoloogia mudeleid. Uurimusi ka teadusfilosoofia alalt.

Avaldanud üle 70 teadustrükise, sh 1 monograafia, aimeartikleid.

Juhendanud ühe kandidaaditöö, kahe doktoritöö ja 4 magistritöö kaitsmist.

• 1989–1994 EFS-i teadussekretär
• 1998–2001 EFS-i esimees
• 1990– EFS-i aastaraamatu toimetaja
• 1994– Ameerika Matemaatikaseltsi liige
• 1995– Rahvusvahelise Üldrelatiivsus- ja Gravitatsiooniteooria Seltsi liige
• 1999– Inglise Füüsikaseltsi diplomeeritud liige
• 1998–2001 Euroopa Füüsikaseltsi nõukogu liige

Publikatsioone

• Kuusk, P. (1983). Geometrical interpretation of the BRS transformations of quantum-gravity. Physics Letters B, 122(3–4), 263 – 264.
• Kuusk, P. (1986). String-induced modification of superspace. Physics Letters B, 181(1–2), 57 – 62.
• Kuusk, P.; Ord, J.; Paal, E. (1994). Geodesic multiplication and the theory of gravity. Journal of Mathematical Physics, 35(1), 321 – 334.
• Kuusk, P.; Ord, J. (1998). Kinematics and uncertainty relations of a quantum test particle in a curved space-time. Physics Letters B, 421(1–4), 99 – 104.
• Kuusk, P.; Kõiv, M. (2000). Time and energy in nonrelativistic quantum mechanics. Annalen der Physik, 9 (Spec. Issue), SI-117 – SI-118.
• Kuusk, P. (2001). Physical reality, theoretical physics, and mathematics. R. Vihalemm (Toim.). Estonian Studies in the History and Philosophy of Science (203–214). Dordrecht/Boston/London: Kluwer Scientific Publishers
• Kuusk, P.; Saal, M. (2004). A cosmological model of holographic brane gravity. General Relativity and Gravitation, 36(5), 1001 – 1014.
• Kuusk, P.; Järv, L.; Saal, M. (2009). Scalar-tensor cosmologies: general relativity as a fixed point of the scalar field. International Journal of Modern Physics A, 24(8–9), 1631 – 1638.
• Hohmann, Manuel; Järv, Laur; Kuusk, Piret; Randla, Erik (2013). Post-Newtonian parameters gamma and beta of scalar-tensor gravity with a general potential. Physical Review D, 88(8), 084054-1 – 084054-8.
• "Supersümmeetria füüsikas ja matemaatikas", Tartu Ülikool 1994 (koos Viktor Abramoviga)
• "Inimene uusaegse füüsika maailmapildis", Akadeemia, 1994, nr 10, lk 2051–2063
• "Mis on aeg?", Akadeemia, 2000, nr 1, lk 67–87. Taastrükk: Madis Kõiv. Luhta-minek, Tartu 2005, lk 600–618 (koos Madis Kõivuga).
• "Loogika ja kaemus Kanti matemaatikafilosoofias", Akadeemia, 2001, nr 4, lk 736–743
• "Aeg ja θεωρία", Akadeemia, 2003, nr 5, lk 1000–1018. Taastrükk: Madis Kõiv. Luhta-minek, Tartu 2005, lk 619–637 (koos Madis Kõivuga).
• "Reaalne ja ebareaalne aeg", Akadeemia, 2006, nr 4, lk 771–780
• Piret Kuusk: millest koosneb universum?, Postimees, 21. veebruar 2010
• "Heisenberg, kvantteooria ja filosoofia", Akadeemia, 2010, nr 8, lk 1515–1536.
• "Emakeel ja teaduskeel", Akadeemia, 2011, nr 6, lk 1019–1026.

Tõlgitud raamatuid

• "Füüsika ja filosoofia", autor Werner Heisenberg. Tõlkinud Piret Kuusk. Kirjastus: Ilmamaa 2013 ISBN 9789985774441
• "Vaatlusi maailmale kvantfüüsiku seisukohalt: Max Plancki ettekanded ja esseed", tõlkinud Piret Kuusk, Ilmamaa 2016 ISBN 9789985775295
• "Filosoofilised mõtted", autor Niels Bohr, tõlkinud Piret Kuusk ja Laurits Leedjärv. Ilmamaa 2017 ISBN 9789985775875
• "Teaduslikku ja filosoofilist : valitud töid", autor Albert Einstein ; koostanud ja toimetanud Piret Kuusk. Tõlge: Georg Liidja, Piret Kuusk, Kalle Hein. Sisaldab ka: Einstein ja meie aeg / Raivo Stern ; Albert Einstein - aasta 1905 ja 30 aastat hiljem / Ivar Piir. ISSN 2228-1029
• "Üldrelatiivsusteooria põhialus". Autor Albert Einstein. Tõlkinud, märkused ja saatesõna kirjutanud Piret Kuusk. Tartu: Ilmamaa, 2021. ISBN 9789985777633
• "Eri- ja üldrelatiivsusteooriast (üldarusaadavalt)". Autor Albert Einstein. Tõlkinud, märkused ja saatesõna kirjutanud Piret Kuusk. Tartu: Ilmamaa, 2022. ISBN 9789985778067

Kirjandus

• "Aegruum", autor Piret Kuusk. 2019, Tartu, Kirjastus Ilmamaa. Sarjast "Eesti Mõttelugu". ISBN 9789985777091

Tunnustus

• 2001 Valgetähe medaliklassi teenetemärk
• 2012 Tartu Ülikooli medal
• 2016 Tartu Ülikooli aumärk

Isiklikku

Tema isa oli füüsik, akadeemik Harald Keres, ema lastearst Leida Keres, onu malesuurmeister Paul Keres. Tema õde Sirje Keevallik on atmosfäärifüüsik.

Välislingid

• http://hexagon.fi.tartu.ee/et/kuusk.html
• Piret Kuusk Eesti Teadusinfosüsteemis
• Piret Kuuse ettekanne "Tõe-line füüsikamaailm" (vt III plokki) konverentsil "Tõde ja tõed humanitaarias" 2018. aasta veebruaris

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.