Ava peamenüü

EluluguRedigeeri

Ta sündis töölise peres.[1] Lõpetas 1978 Kehra Keskkooli ja 1983 cum laude Tartu ülikooli füüsikaosakonna. Aastast 1983 töötab Tartu Observatooriumis:

  • 1983–1991 insener ja nooremteadur
  • 1991–1998 teadur
  • 1998 teadusdirektor
  • 1999–2010 direktor
  • 2010– vanemteadur

TeadustööRedigeeri

Kandidaadiväitekirja astrofüüsikas "Sümbiootiliste tähtede komponentide füüsikalised karakteristikud", juhendaja Lauri Luud, kaitses 1990 AAI-s.

Uurimisvaldkond: muutlike (mittestatsionaarsete) kaksiktähtede vaatlus ja modelleerimine. Uurinud peamiselt sümbiootilisi ja nendega sarnaseid pikaperioodilisi kaksiktähti. Teinud kindlaks 20 sümbiootilise tähe põhilised füüsikalised karakteristikud. Erilist tähelepanu on pööranud pekuliaarsele sümbiootilisele tähele CH Cygni. Avastanud selle kuuma komponendi varjutuse ja tähe heleduse absoluutmiinimumi. Kuulub Lauri Luua koolkonda. Osalenud astrokliimaekspeditsioonides Usbekistanis. Avaldanud üle 50 teadustrükise ja rohkesti aimeartikleid.

  • 1995–2001 EFS-i juhatuse liige
  • 1998–2010 TÜ füüsikaosakonna ja Füüsika Instituudi teadusnõukogu liige
  • 1998–2013 Eesti esindaja rahvusvahelise ajakirja Astronomy and Astrophysics direktorite nõukogus
  • 1998– Eesti Rahvusliku Astronoomia Komitee liige
  • 2004–2013 Euroopa kosmosepoliitika kõrgetasemelise töögrupi liige
  • 2004– Eesti Rahvusliku Astronoomia Komitee esimees
  • 2006–2014 Eesti kosmosepoliitika töögrupi aseesimees
  • 2007–2015 ASTRONET (FP6 ja FP7 projekt) nõukogu liige

TunnustusedRedigeeri

  • 2010 Eesti Teaduste Akadeemia medal
  • 2011 Ajakirja "Akadeemia" hõbeauhind naturalia valdkonnas artikli "Astronoomiast Eesti kultuuris ja ühiskonnas" eest (nr. 9, 2011)
  • 2017 Ajakirja "Akadeemia" aastaauhind (kuld) naturalia valdkonnas artikli "Inimsõbralik universum" eest (nr. 8, 2017)

IsiklikkuRedigeeri

Tema abikaasa on Heli Leedjärv, kellega tal on pojad Mikk Leedjärv ja Erik Leedjärv ning tütar Maarja Leedjärv.

Tema vend Ants Leedjärv oli Kullamaa Püha Johannese koguduse õpetaja, vennapoeg Mikk Leedjärv on Viimsi Püha Jaakobi koguduse õpetaja.

PublikatsiooneRedigeeri

  • Annuk, K.; Kolka, I.; Leedjärv, L. (1993). Nova Cygni 1992 in the post-maximum period. Astronomy & Astrophysics, 269, L5–L9.
  • Leedjärv, Laurits (1990). Unikaalne muutlik täht CH Cygni. M. Jõeveer (Toim.). Tartu Tähetorni Kalender 1991 (59–69). Tallinn: Valgus
  • Leedjärv, L.; Mikolajewski, M. (1995). The Long-period Symbiotic Binary CH Cygni. IV. High Velocity Spectral Features as the Result of a Propeller Action. Astronomy & Astrophysics, 300(1), 189–199.
  • Leedjärv, Laurits (1998). A Spectroscopic Study of the Long-Period Binary Star WY Geminorum. Astronomy & Astrophysics, 338(1), 139–150.
  • Leedjärv, L.; Graczyk, D.; Mikolajewski, M.; Puss, A. (1999). The 1997/1998 Eclipse of VV Cep was Late. Astronomy & Astrophysics, 349(2), 511–514.
  • Puss, A.; Leedjärv, L. (2002). Variability of the H-alpha Spectral Line in the Interacting Binary AX Monocerotis. Astronomy & Astrophysics, 383(3), 905–915.
  • Leedjärv, Laurits (2004). High-Velocity Jets from Symbiotic Stars and Other Astrophysical Systems. Baltic Astronomy, 13(1), 109–115.
  • Leedjärv, L.; Burmeister, M.; Mikolajewski, M.; Puss, A.; Annuk, K.; Galan, C. (2004). Emission lines in the spectrum of symbiotic star AG Draconis from 1997 to 2003. Astronomy & Astrophysics, 415(1), 273–282.
  • Kipper, T.; Klochkova, V. G.; Annuk, K.; Hirv, A.; Kolka, I.; Leedjärv, L.; Puss, A.; Skoda, P.; Slechta, M. (2004). The Peculiar Variable V838 Monocerotis. Astronomy & Astrophysics, 416(3), 1107–1115.
  • Burmeister, Mari; Leedjärv, Laurits (2007). Evidence for bipolar jets from the optical spectra of the prototypical symbiotic star Z Andromedae. Astronomy & Astrophysics, 461(1), L5–L8.

Tõlgitud raamatuidRedigeeri

  • "Filosoofilised mõtted", autor Niels Bohr, tõlkinud Piret Kuusk ja Laurits Leedjärv. Ilmamaa, 2017, ISBN 9789985775875
  • "Universum ja inimene. Kosmoloogilise antroopsusprintsiibi filosoofiline tõlgendus", autor Errol E. Harris, tõlkinud Laurits Leedjärv. Ilmamaa, 2015, ISBN 9789985775240

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 2. köide

VälislingidRedigeeri