Vikipeedia

Paul Keres

eesti maletaja
Disambig gray.svg  See artikkel räägib maletajast; laeva kohta vaata artiklit Paul Keres (laev) ja advokaadi kohta artiklit Paul Keres (advokaat).

Paul Keres (7. jaanuar 1916 Narva – 5. juuni 1975 Helsingi) oli eesti maletaja (rahvusvaheline suurmeister, 1950) ja malekirjanik.

Paul Keres
Hoogoven Schaaktoernooi Keres, Bestanddeelnr 922-0145.jpg
1969
Isikuandmed
Sünniaeg 7. jaanuar 1916
Sünnikoht Narva
Surmaaeg 5. juuni 1975 (59-aastaselt)
Surmakoht Helsingi
Sportlaskarjäär
Spordiala male

ElukäikRedigeeri

 
Paul Keres

Ta sündis Narvas käsitöölise peres ja veetis oma lapsepõlve- ja noorusaastad Pärnus.

Ta lõpetas 1934. aastal Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi ja õppis 1937–1943 Tartu ülikoolis matemaatikat. Oli alates 1936. aastast üliõpilasseltsi Liivika liige.

Juba noorukina võitis ta tähtsaid maleturniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest maailmameistri matši õiguse Aleksandr Alehhiniga (matši ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente ("igavesti teine").

1939. aastal võitis Eesti võistkond, kuhu kuulus ka Keres, Buenos Airese maleolümpial pronksmedalid.

1948. aastal Haagis ja Moskvas peetud turniiril, kus selgitati maailmameister pärast Aleksandr Alehhini surma (1946), jagas Keres kolmandat-neljandat kohta Samuel Reshevskyga, saades 10,5 punkti 20-st. Turniiri võitis Mihhail Botvinnik.

Pretendentide turniiril, mille võitja sai MMi tiitlimatšile, oli Keres 1950. aastal Budapestis 4., 1953. aastal Zürichis ja Neuhausenis 2.–4. (jagas kohta Samuel Reshevsky ja David Bronsteiniga, 1956. aastal Amsterdamis 2., 1959. aastal Bledis, Zagrebis ja Belgradis toimunud võistlusel 2. ja 1962. aastal Curaçaol 2. (Keres võitis temaga 2.–3. kohta jaganud Jefim Gelleri vastu lisamatši, mis selgitas välja, kumb neist pääseb vahetult järgmise tsükli kaheksa pretendendi hulka.)

Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletšempion (1947, 1950 ja 1951) ning kuulus 7 korda (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) NSV Liidu võistkonda, kes võitis maleolümpia.

Kerese mängustiil oli erakordselt mitmekesine. Tema saavutused ja isiksus aitasid propageerida malet nii kodu- kui ka välismaal.

Keres on kirjutanud maleraamatuid, sealhulgas püsiva väärtusega teoseid eriti lipu- ja vankrilõppmängust. Lõppmängu käsitlev "Praktische Endspiele" (Hamburg 1973) kuulub maailma sellealase kirjanduse paremikku. Teoseid: "Malekool" I–III (1948–1955), "Maailmameistri turniir Haag-Moskva 1948" (1949), "Valitud partiid 1931–1958" (1961), "100 partiid" ("100 партий"; ilmunud vaid vene keeles), "Maleaabits" (1969, Kereselt lõppmängude osa, raamatu avangu ja keskmängu osa Iivo Neilt), "4x25" (1975, koos Iivo Neiga).

Kerese väljakujunemisel mängis suurt osa kirimale, mida ta mängis armastusega ka hilisemas eas. Keres tegutses ka maleproblemistina.

Viimased rahvusvahelised turniirivõidud saavutas Keres halvenenud tervisest hoolimata 1975. aasta veebruaris Tallinnas ja sama aasta mais Kanadas Vancouveris.

Paul Kerese Morphy arv oli 3.

PereRedigeeri

Paul Kerese vanemad olid Peeter Keres (1876–1956) ja Mari Keres (1882–1970). Paul Keresel oli õde Erna Keres (1903–1903) ning kaks venda: Evald Keres (1907–1910) ja Harald Keres (1912–2010).

1941. aastal abiellus Paul Keres Maria Konstantsia Rivesega (24. aprill 1917 – 30. oktoober 2014). Abielust sündisid poeg Peeter Keres (20. oktoober 1942) ning tütred Kadrin Keres (13. november 1943) ja Krista Keres (9. märts 1954 – 6. august 2004). Pojapoeg Paul Keres on vandeadvokaat.[1][2]

SurmRedigeeri

1. juunil 1975, kui Paul Keres oli naasmas turniirivõiduga Vancouverist Tallinna, tabas teda Helsingis peatudes infarkt. Ta suri 59-aastaselt Helsingi ülikooli keskhaiglas neli päeva hiljem, 5. juunil.

Paul Kerese riiklikele matustele tuli üle 100 000 inimese, teiste hulgas Eesti NSV liidrid. Keres on maetud Metsakalmistule, Kuulsuste künkale. Naabruses on Georg Otsa ning Johannes Kotkase hauad.

Mälestuse jäädvustamineRedigeeri

1969. aastal valmis režissöör Ülo Tambekil Keresest portreefilm "Tuld kuningale".[3]

Kerest on kujutatud NSV Liidu postiametkonna poolt tema 75. sünniaastapäeval välja antud postmargil (1991). AS Eesti Post üllitas postmargi nr 615 7. jaanuaril 2016. Paul Kerese 100. sünniaastapäeval.[4]

Paul Kerese portree oli ka Eesti Panga viiekroonisel rahatähel.

Tallinna kesklinnas Tõnismäel paikneb Paul Kerese monument.

Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli ees asub Paul Kerese mälestusmärk (1996, skulptor Mare Mikof).

7. jaanuaril 2016 avati Narvas Paul Kerese monument, kus Kerest on kujutatud istumas malelaua ääres.[5]

Tema järgi on nimetatud tänav Tallinnas ja Pärnus ning Kerese linnaosa, tänav ja väljak Narvas. Tallinnas tegutseb Paul Kerese Malemaja.

Aastatel 2000–2008 andis ESS Kalev Kerese auks välja "Ausa mängu auhinda".[6]

7. jaanuaril 2016 andis Eesti Pank Paul Kerese 100. sünniaastapäeva puhul välja kaheeurose mälestusmündi. Mündi tiraaž oli 500 000.[7]

FIDE kuulutas 2016. aasta Paul Kerese aastaks.

  • Paul Kerese vahakuju Tallinna Malemajas Kerese muuseumtoas

  • Nõukogude Liidu postmark, Paul Keres, 1991 (Michel 6163, Scott 5964)

  • Paul Keres Eesti 5-kroonisel rahatähel

  • Paul Kerese mälestusmärk Tallinnas Tõnismäel

  • Paul Kerese mälestusmärk Pärnus

TunnustusRedigeeri

Koostatud raamatudRedigeeri

  • Malekool. I osa, Malemängu ajaloost, algõpetus, lihtsamaid lõppmänge ja avanguteooria. 1939
  • Malekool. I osa, Malemängu ajaloost, algõpetus, lihtsamaid lõppmänge ja avanguteooria. 1940
  • Malekool. 1. osa: Algõpetus ja avanguteooria. 1947
  • Malekool. 2. osa: Avanguteooria. 1950
  • Malekool. 3, osa: Prantsuse avang. 1955
  • Maailmameistri turniir : Haag-Moskva 1948/1949
  • Valitud partiid: 1931–1958. 1961
  • 4x25. Robert Fischer. Boriss Spasski. Viktor Kortšnoi. Bent Larssen: (100 partiid). 1975
  • Maleaabits koos Iivo Neiga
    • Maleaabits 1969 (Keres ja Nei)
    • Maleaabits 1978 (Keres ja Nei)
    • Maleaabits 2008 (Keres ja Nei)
    • Maleaabits neljas köites (Punktkiriväljaanne). 1978

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Kristjan Pihl, Kenderi ja Kaljuranna kaitsja: rahvas ootab prokuratuurilt verd, Eesti Ekspress, lk 22, 13. jaanuar 2016
  2. ↑ 18.november 2000, Meeli Hunt, Vanemate kuulsuse varjus või paistel
  3. ↑ "Tuld kuningale". ETV2. 27. märts 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuli 2015. Vaadatud 27. märtsil 2015.
  4. ↑ Paul Keres 100 / 615-07.01.16
  5. ↑ Valepidi sattunud malelaua tõttu kujutab monument Paul Kerest kaotamas
  6. ↑ http://www.eestikalev.ee/?div=16-50 (vaadatud 29.12.2014)
  7. ↑ Paul Keresele pühendatud 2-euroseid münte on võimalik soetada 8. jaanuarist, Eesti Pank

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Paul_Keres&oldid=6397132"